Menetluse etapid 1)menetluse kaasamine; 2)asjaolude uurmine; 3)õiguste selgitamine, dokumentide tuvastamine, arvamuste ärakuulamine; 4)otsuse langetamine ja vormistamine; 5)teatavaks tegemine 7. Haldusakt olemuseks on toiming. Haldusaktid on administratsiooni toimigute õiguslikuks vormiks.. haldusakti teoorias määratletakse halduskati formaalsel ehk funktisonaalses ja materiaalses alusel. Formaalne määratlus formaalse liigituse aluseks funktsioon, mida üks või teine halduakti liik täidab. Kuid haldusorganid täidavad ka kõrval funktsioone nn kahte abistavad funktsiooni legistatiiv ja jurisdiktsioonilist funktsiooni. Materiaalne määratlus materiaalse liigituse aluseks on funktsioon mida täidetakse, sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu, see on eelkõige tätitevakt. Haldusakti tunnused tal on regulatiivne iseloom; tal on pretseptiivne iseloom; ta reguleerib üksikjuhtumeid; teda annab välja vastav avaliku võimu teostav organ.
Viida koosseisu kuuluvad: sarja tähis dokumentide loetelu järgi, doumendi järjekorranumber dokumendiregistri järgi. Avaldus- on dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikes küsimustes organisatsiooni poole. Avaldused jagunevad: töötajate avaldused (nt puhkuseavaldused) ja avaldused eraisikutelt väljaspool asutust (personalikonkursil osalemiseks). Avaldused vormistatakse valgele paberilehele formaadis A4. Halduakti mõiste- Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muuõigusakt. Käskkiri on organisatsiooni täidesaatva jakorraldava tegevuse põhidokument, mille annab välja juht ainujuhtimise põhimõttel vastavalt oma pädevusele, et lahendada
asjaolude kohaselt erapoolik Menetlusosaliseks ei loeta eelnevas haldusorganit, kes peab esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu sooritamiseks. Kui taandamist nõudvad asjaolud ilmnevad, peab ametiisik sellest teavitama teda ametisse valinud isikut, kes otsutab, kas taandamine on vajalik. Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada. Pädevusnormi rikkumine on aluseks halduakti tühisuse aluseks. Tühiseks loetakse akt siis, kui pädevuse mittevastavus on ilmselge. Organ ei saa öelda, et üldise pädevuse puudumise tõttu ei saa küsimust lahendada. Samas ei ole olemas ühtegi üldpädevusega organit, mis lahendaks probleemid, mida teised ei saa teha. Menetlusnõuded Haldusmenetluse menetlusosalised on: taotleja, haldusakti andmist/toimingu sooritamist taotlev/halduslepingu sõlmimiseks ettepanekut tegev isik;
- asjaolude kohaselt erapoolik Menetlusosaliseks ei loeta eelnevas haldusorganit, kes peab esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu sooritamiseks. Kui taandamist nõudvad asjaolud ilmnevad, peab ametiisik sellest teavitama teda ametisse valinud isikut, kes otsutab, kas taandamine on vajalik. Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada. Pädevusnormi rikkumine on aluseks halduakti tühisuse aluseks. Tühiseks loetakse akt siis, kui pädevuse mittevastavus on ilmselge. Organ ei saa öelda, et üldise pädevuse puudumise tõttu ei saa küsimust lahendada. Samas ei ole olemas ühtegi üldpädevusega organit, mis lahendaks probleemid, mida teised ei saa teha. Menetlusnõuded Haldusmenetluse menetlusosalised on: - taotleja, haldusakti andmist/toimingu sooritamist taotlev/halduslepingu sõlmimiseks ettepanekut tegev isik;
Neile anti ka hääleõigus samadel alustel EV elavate alaliste elamislubadega elavate välismaalastega. 79 HALDUSÕGUS ON LÄBI: 2 KÜSIMUST ENAM-VÄHEM TUNNIS KÄSITLETUD. ÕPIK SUHTELISELT VANANENUD. VÕÕRKEELSED ÕPIKUD LISAKS, KUID KÜSIMUSI EKSAMISSE SEALT EI TULE. EI TULE SPETSIIFILISI KÜSIMUSI EGA MÄLUMÄNGU (AASTA ARVUD JNE). ÜLDISELT NT HALDUAKTI TUNNUSED, HALDUSMENETLUSE MÕISTE, MENETLUSOSALISTE ÕIGUSED ÕIGUSED.. KIRJUTAMISEKS AEGA 2 TUNDI SEADUSTEST - §§ VAJA POLE. 80
· KOV koostöö leiab aset KOV-de koostöös (riigid riikide vahel) · eksamil eksitakse tihti - kas räägitakse üldaktist, õigustloovast aktist, normatiivaktist · üldine põhimõte tüüpiline viga 1) millal on õigusakt õiguspärane kas räägime määruse õp, või akti õp; 2) millisel juhul me räägime haldusaktist kui sellisest haldusmenetluse mõttes üldaktist) see ei ole õiguspärasuse küsimus Halduakti üldtunnused menetluse mõttes regulatiivsus, reguleerib üksikjuhtu, ühepoolne (see tuleb selgeks teha); mis kuulub formaalse ja materjaalse õiguspärasuse alla. Üldvolitus piiramatu arvu volitamiseks antud. Erivolitus ühekordne volitus. Kumb vastab rohkem õigusriigi põhimõttele üld- või erivolitus erivolitus, sest siis jääb vähem tõlgendamise ruumi. Kas delegatsiooninorm saab olla retrospektiivne? Kui kaua määrus kehtib?