PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass
Kamp noori uitas suvituskuurortis ringi, kui äkki sattusid nad hüljatud maja juurde. Üks tüdrukutest oli pealegi veel Aurora sugulane. Nad leidsid vana filmirulli ja projektori ning nad suutsid need tööle panna, et näha filmi. Seal oli kaader Aurora 16. Sünnipäevast. Ühte poissi lummas Aurora ilu ning ta soovis tema kohta rohkem infot saada. Poiss tegi ettepaneku majja minna, kuid tema tüdruksõber laitis selle mõtte armukadeduse tõttu kohe maha. Majas nägi poiss Aurora haldjast ristiema ja Carabossky vaime. Kui poiss majast välja jõudis, oli õues juba pime ning tema tüdruksõber oli uinunud. Poiss äratas ta suudlusega üles. See ballett oli minu esimene ballettikogemus elus. See on müstika, kui paigas oli tantsijate koreograafia ja kui graatsiliselt nad suutsid end liigutada. Teos ise oli kokkuvõttes huvitav, kuid esimese vaatuse ajal oli sündmustik segane ning selletõttu tekkis mõni igavusehetk.
Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo
Tuhkatriinut lohutas väike koerake. Taeast langes täheke Tuhkatriinu jalge ette. Kutsikast tegi ristiema tõlla kutsari. Tuhkatriinul siidikleit ja kristallkingad. Kesköötunnil kaob nõidus. Teener ohkas, kui kuulis, et peab juba varahommikul kuningriigis kõigile naistele kristallkinga jalga proovima. Kui teener leidis, et tuhkatriinule sobib kristallking, võttis Tuhkatriinu taskust välja ka teise kristallkinga. Haldjast ristiema hakkas jälle tegutsema, muutis Tuhkatriinu riided ilusaks. Halvad õed viskusid Tuhkatriinu jalge ette ja palusid vabandust. Tuhkatriinu andestas. Loo lõpus võtab sõna öökull, kes leiab, et see lugu on liigutav. "Tuhkatriinu" Itaalia keelest tõlkinud Anne Kalling Koolibri, 2001 Tuhkatriinu isa ei surnud. Tuhkatriinul kästi panna selga vana kleit. Tuhkatriinu isa sõitis ära. Prints avaldas Tuhkatriinule kuuvalgel armastust.
Inimeste vägi arvati leiduvat juustes. Loomades leidus vägi küünistes, kihvades, hammastes, veres, südames. Sõnades leiduvat väge ei tajunud igaüks. Hing alge, mida on vaja keha elus hoidmiseks. On arvatud, et hing kannab inimese või olendi isikupära. Hingeloomad, kuhu hing võib üle kanduda ja keda ei tohi tappa on näiteks ämblik. Üks eestlaste jumalatest on Taara(nime päritolu ei tea, võimalikult Skandinaaviast Thor). Rahvapärimuses on jälgi kahest haldjast või väiksemast jumalusest. Üks nendest on koduhaldjas Tõnn, keda on tuntud eelkõige Pärnus ja Viljandimaal. Selleks, et Tõnn armuline oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju.
Samutigi väga kõrge oli kummaline saar. Oli juhtund kokkupõrge pilvedega korda paar. Selle saare tüves aga elas haldjas imelik, pika valge habemega, nina suur ja kõverik. Ega teda keegi näinud päevavalgel iialgi, ei ta tüvest väljas käinud pimedatel öödelgi. Ainult vahel enne koitu, siis, kui udu kattis maad, väljus muretsema toitu habemega haldjataat. Maitses liblekese rohtu, mõne marjakese sõi, valget õrna kasetohtu mine tea miks koju tõi. Sellest haldjast siiamaani midagi ei teadnud taat ei ta muidu pidand plaani et saab saaretüvest paat. Mõtles: ,,Ostan uue kirve, raiun päeva, raiun paar. raiun nädalagi terve -- viimaks ikka langeb saar. Siis teen tüve sisse tule, põleb õõnsaks tugev puu. Tüvest tubli vene tuleb, ladvast voolin tüüripuu. Ülejäänud okstest aga raiun sada sülda puid; nende eest saan linnas raha, ostan aeda mesipuid." -- Armastas see üksik vana oma kukke, oma kana, oma talu, metsa, vett,
triinu Tuhkatriinu Käis kogu aeg ema haual ja istutas Kris- T küsiti, kas ta tahab peole, kuid too ütles, et tema sinna ju sinna puu, oksast, mis isa oli reisilt tall- ei sobi. kaasa toonud kin- Puhkes nutma ja ilmus haldjast ristiema. Tõld, kutsarid, Avaldas ise soovi peole minna. Selleks ga- hobused, teenrid, kleit, kristallkingad. pidi läätsi tuhast korjama. ke Käis peol 2 päeva. Kaotas kingakese. Nuttis ema haual ja puu otsast langes Võõrasõed palusid andestust ja T halastas neile, võttes nad kleit ja hõbedased kingad. lossi elama. Kingaproovimisel jäid jalad terveks. Prints lasi 3
targaks. Printsess tahtis järelemõtlemiseks aastat. Aasta pärast kohtudes oli kunigatütar kahtleval seisukohal. Printsi küsimuse peale, et mis talle siis tema juures ei meeldi, ei osanud printsess midagi vastata. Print ütles talle, et tal on võime muuta oma armastatu ilusaks ja seda ta tegigi. Sellest ajast peale olid nad lahutamatud ja abiellusid. Tuhkatriinu e kristallkingake- on muinasjutt tüdrukust, kellel on võõrasema juures raske põli ja kes suure õnne osaliseks saab, kui haldjast ristiema teda aitab. Kõrvits muutub tõllaks, hiired hobusteks, rott kutsariks, sisalikud teenriks.Prints ei saanud Tuhkatriinult silmi. Kui kell lõi kolmveerant kaksteist ruttas ta minema-koju, kus ta võttis vastu oma õed ja võõrasema. Tisel päeval oli ballil samuti tore ja Tuhkadriinu unustas peomelus ristiema manitsused, sest ta tõttas ära alles esimese kellalöögi peale jättes maha ühe kinga.Kuningapoeg lasi nüüd kuulutada, et võtab naiseks selle, kellele see king jalga sobib
DÜNAAMILISED ASPEKTID Järgmine tähestiku osa käsitleb aspekte, sest just need moodustavad metoodika, mida dünaamilised planeedid kasutavad sünnikaardiga suhtlemiseks, Aspektide olemus ja viis on täpselt sama tähtsad ja olulised kui kaasatud planeetide ja punktide omad. Dünaamilised planeedid on kui näitlejad laval. Kui laval on vana naine sauaga, siis saame vaid tema sõnade ja tegevuste (teiste laval olevate näitlejatega suhtlemise metoodika) järgi aru, kas tegelane on haldjast ristiema või kuri nõid. Aspektid on viisid, kuidas planeedid ja punktid suhtlevad kaardil. Need on sidemed - nagu telefoni kaablivõrgustik. Mõned sidemed võivad olla lihtsad, teised keerulised. Kui vana sõbraga telefonitsi räägid ja ühendus on halb, siis on see väga närvesööv kõne. Järgnevad kirjeldused käsitlevad aspektide tähendusi kui neid kasutatakse igasuguses dünaamilises astroloogias. Pea meeles, et tähendused on lihtsad ja veidi alaarendatud
annaabi.ee 
