ühiselt teostada on kummalgil vanemal õigus kohtult hagita menetluses taodelda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 5. Abieluvararežiimid Janne ja Heldur on abielus ning abielludes vararežiimi ei valinud. Abielludes Jannele kuulusid väheväärtuslikud isiklikud tarbeesemed, Helduril oli aga 5000 euro suurune pangalaen auto ostmiseks (auto on abiellumise hetkel Helduril alles ning selle väärtus on abiellumise hetkel 6000 eurot). Abielu vältel Janne päris emalt 30 000-eurose korteri, milles perekond elama hakkab
Linnusitamaa, Manilaid, Nabralaid, Oosäär, Orikalaid, Pihelgalaid, Piiukaarelaid, Pitknasv, Punningalaid, Põdvalaid, Põiksäär, Pöörilaid, Rootsiklaid, Ruhnu, Sangõ, Selglaid, Sjõll-laid, Sorg, Suurlaid, Tallukrava, Tepu kare, Tõõdilaid, Täkunasu, Udriku, laid, Uulutilaid, Vahase, Vahelmiserahu, Vesitükk, Viirelaid, Võilaid, Väike-Tulpe saar. 1.2. Soome lahe saared: Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari (Kotka), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri, Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar, Suur-Malusi, Suur-Pakri, Tammisalo, Umblu, Vahekari, Vaindloo saar, Vallisaari, Väike- Malusi, Väike-Pakri. 1.3. Väinamere saared: Ahelaid, Aherahu (Väinameri), Ankrurahu, Auklaid, Eerikulaid, Esirahu, Hanemaa, Hanerahu,
kilomeetrini Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaare kohal. Rannajoon on tugevasti liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi, Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva. Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Mohni, Hara, Haldi, Saartneeme e. Kuradisaar, Älvi jmt. Kaugemal meres on Keri ja Malusi saared, Uhtju saared ja Vaindloo (26 km mandrist Eesti kõige põhjapoolsem saar). Ala on suhteliselt tasane absoluutsed kõrgused 0-20 m madalamal rannikupiirkonnal, terrassidel 20-50 m. Üksikutel lavamaa jäänuksaartel Viimsi Lubjamägi 53m, Tallinna Toompea 48m, Purtse Hiiemägi 48m. Aluspõhja kivimid pinnakatte all on valdavas osas kambriumi settekivimid: Lontova lademe
Rannikumadalik on poolsaarte ja lahtede rohke, millest suuremad on loode-kagusuunalise orientatsiooniga Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar ning neid eraldavad Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht. Lahed on vahelduva põhjareljeefiga, üldiselt sügavad ja neis paikneb rohkesti karisid, loodusid ja saari. Pärispea poolsaarel paiknev Purekkari neem on Eesti mandriosa põhjapoolne äärmuspunkt. Rannikul paiknevatest saartest suuremad on Mohni, Hara, Haldi, Älvi, Saartneem, Kasispea lood. Rannikumadalikul esineb mitmesuguseid rannamoodustusi: rannavalle ja terrasse, mille vahele on kujunenud kitsad nn ribasood. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Pudisoo ümbruses. Hästi on jälgitavad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere rannamoodustised. Rannikumadaliku lõunapiirile, klindijalamile on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis loovad erilised tingimused
kirjanikud, nagu Knud Rasmussen, Jeppe Aakjaer- ,,Talupoja poeg", ,,Takurõivais rahvas", ,,Viha lapsed" jt ja tema Jyllandi-ainelised luuletused. Lisaks ka Jyllandi vaimuliku Jakob Knudsen'i (1858-1917) kodukohaga seotud looming ,,Vana pastor" 1899 jt. tema muudest töödest triloogia Käärimine, Selgumine (mõlemad 1902) ja Juurdunud (1911) ja kas hilisemat romaani ,,Hirm" 1912 ja ,,Julgus" 1914. Talupojaromaan on kirjaniku Thomas Olsen- Lökken'i peamine ala (,,Talupoeg Niels Hald", ,,Niels Haldi naine" jt. Silmapaistev kirjanduse uurija tänapäeval on Kopenhaageni ülikooli kirjandusprofessor V. Andersen (1864-). Allikad: Taani kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus taani keeles : [kirjandusnimestik] / [tekstide autor L. Bostrup... jt. ; bibliograafia koostaja M. Liivamets ; eessõna: L. Bostrup, M. Liivamets] Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 1992 Skandinaaviamaade kirjandus : (rootsi, norra, taani ja islandi kirjandus pärast Teist
õppima Kindralstaabi Kursustele ( hilisem Kõrgem Sõjakool). 1923. aasta veebruaris ülendati koloneliks; sama aasta mais lõpetas ta Kindralstaabi Kursused ja saadeti juhtima oma endist väeosa, mis 1922. aastal oli nimetatud ratsarügemendiks. Selle kõrval hakkas Jonson 1923. aasta septembrist Kindralstaabi Kursustel lugema ratsaväe taktikat. 15. märtsil 1924 määrati kolonel Jonson Kindralsaabi ülema abiks. 1926. aastal abiellus ta Julie Kikelbach'iga; peagi sündis neil tütar Haldi. 15. augustil 1927 määrati Jonson Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste ja ühtlasi ka Kõrgema Sõjakooli ülemaks. 24. veebruaril 1928 ülendati ta kindralmajoriks; samast aastast sai ta ka ratsaväe inspektoriks. 1930. aasta kevadel nimetati Jonson 3. diviisi ja Tallinna garnisoni ülemaks. 1933. aasta augustis määrati ta seoses Jaan Tõnissoni valitsuse poolt kaitseseisukorra kehtestamisega sisekaitse ülemaks. Järgnevalt oli G. Jonson kuni märtsini 1934 ka kaitseministri abi kt
annaabi.ee 
