Psühhopaati iseloomustab empaativõime puudumine, vähene kahetsus, valetamine ja manipuleerimine, vastutustundetus ning sageli vägivaldne ja agressiivne käitumine. (Traat, 2000). Nad ei suuda mõista teiste inimeste emotsionaalseid seisundeid, väljaarvatud intellektuaalseid tundeid. Kui tavaline inimene näeb kedagi valu kannatamas või kurvastuses, siis ta tunneb instinktiivselt kaastunnet ja kurbust. Psühhopaat aga ei tunne seda kunagi. Seega suudavad psühhopaadid toime panna julme ja halastamatuid akte, sest neid ei takista ükski ebameeldiv reaktsioon ohvri kannatamisel. Nad tahavad näidata enda mitteinimlikke tundeid enda ohritele. (Ramsland, 2005). Psühhopaadid ei tunne emotsioone nii sügavalt kui tavalised inimesed, aga nad ei ole täiesti emotsioonitud, lihtsalt nende emotsioonitunnetus on väga madal. Valu tunnetamine ega süütunne ei kutsu neis esile emotsioone. Psühhopaatidel puudub hirmutunnetus. See muudab neid veel eriti julmadeks ja riskivabadeks
· Nii sotsiaalseid kui ka eetilisi konflikte käsitlesid hilise perioodi romaanid ,,Meretöölised" (1866), ,,Mees, kes naerab" (1869) ja ,,93. aasta" · Naasis päreast Napoleon IIIlangust 1870 Pariisi · Tema 80a juubel kujunes tõeliseks rahvuspühaks · Hugo suri 1885 83aastasena · V. Hugo tsitaat: ,,Oma raamatuis, draamades, proosas ja värssides astusin ma välja väikeste ja õnnetute eest, anusin võimsaid ja halastamatuid; ma taastasin inimese õigustes narri, teenri, sunnitöölise ja prostituudi." V. Hugo ,,Hüljatud" · teos algab piiskopi Myriel'i tutvustusega, ta elab väikeses prantsuse linnas(ta on kõrvaltegelane) · ta on eriline mees: on usklik, aitab vaeseid, teiste usklike seas paistab ta silma oma erilise headusega: elab tagasihoidlikult, ainsaks varanduseks on hõbenõud ja hõbedast küünlajalad
(novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kolekole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 19181922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes
Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam.
1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam.
sissejuhatuseks jutustas ta Indreku klassis prantsuse suurest revolutsioonist, mis on üldse tema suurimaid paleusi. Jutustades sattus ta vaimustusse ja siis tõmbles tema näos kahekordselt, nii et tönts ninaotski liikus. Silmad läksid omal niiskeks, nagu puhuks kustki äkki vinge tuuleiil. Nagu hiljem selgus, see vaikne, kõhetu nosija, kel pehme pilk ja nõrk kõlatu hääl, armastas ajaloos aina suuri ja vägevaid sündmusi, hävitavaid pöördepunktilisi kokkupõrkeid, halastamatuid rünnakuid. Lahinguid kirjeldades tõmbusid tema väikesed, kondised käed rusikasse ja need surus ta siis pikkamisi kokku, nagu peaks ta nende vahel rusudeks litsuma midagi visa ja sitket, pingutades kogu oma jõudu. Ise oli tema veendunud rahuapostel ning põhimõtteline sõdade vastane. ,,Aga rahu, igavene rahu ei tule enne," arvas ta, ,,kui on võitluste ägedus ja tapamasinate laastav mõju viidud maksimumini. Mõistate -- mak-si-mu-mi-ni," toonitas ta iga silpi eraldi, nagu aitaks
annaabi.ee 
