Samasuguse tähendusega on Moosese figuur, mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II'le. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunstialal kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon ,,Viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. 13. Raffael: (1483-1520) Eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende residentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas kõige täislikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool" (1510-1511). Uhkete kaarte ja
Michelangelo Taavet on tahtejõuline vägilane, kes alles valmistub otsustavaks heitluseks. Taavetist on saanud võitleja üldse, võitleja ideaaltüüp. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunsti alal - kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja idasein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse jällegi üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" sai valmis hiljem (1534-1541). Maalingute motiivid on võetud Piiblist. Michelangelole aga ei piisanud illustratiivsest ülesandest. Kogu tema loomingut, nii maale kui ka skulptuure ja isegi ehitisi läbib eriline dramaatiline ja vägivaldne joon - selgemalt ja varem kui teised kunstnikud tajus Michelangelo oma ajastu vastuolusid ning raskusi. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede
otsustavust neid karistada. ,,Pietà"- kujutab leinavat Maarjat, kes hoiab oma põlvedel surnud Jeesus Kristust. Sellel noorpõlvetööle omast õrnust ja harmooniat leidub meistri loomingus harva. Medicite hauakabel Firenzes- Medicite ideaalportreedega on ühendatud allegoorilised päevaaegade figuurid. Michelangelol oli täita hiiglaslik tellimus- kaunistada Vatikanis freskodega Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Halastamata oma tervisele täitis ta selle tellimuse üksi. Maalingute motiivid on võetud Piiblist, kuid talle ei piisanud piibliloo ümberjutustamisest. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Paljude piiblistseenide hulgas on kõige ilmekam Aadama loomine (12. pilt). Silmatorkav on loobumine traditsioonilisest Kristuse kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Tema maalidel näivad inimesed
iseseisva jõuga. Sügava saladuskatte all valmistuti ülestõusuks võõrvõimude vastu. ÜLESTÕUSU KÄIK. Vastuhakk algas jüriööl, ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. See näitab, kui tõsi meie esiisadel taga oli. Talurahvarahutused olid keskajal igal pool enamasti sesoonse iseloomuga; külvi- ja lõikusajal tehti neisse tavaliselt vaheaeg. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik saks lased ja taanlased, kes kätte saadi, halastamata isegi naistele ja lastele, vähesed ellujäänud pagesid linnamüüride taha varjule. Ülestõus oli suunatud ka ristiusu vastu, tapeti kättesattunud vaimulikud. 10 000 eestlast kogunesid oma nelja kuninga (ilmselt vaid väepealiku tähenduses) juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabu ma pidavate Turu ja Viiburi foogtide väesalkadega Rootsi-Soomest. Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus eestlased asusid Haapsalut piirama. Sellest
B. 608). Eestlastel oli küll teada, et ordu ise Taani Eestimaad omale ihaldab, ja tekkivaid võitlusi Taani ning ordu vahel oleksid siis eestlased ära kasutada võinud; sealjuures ei arvestatud aga küllalt, ühelt poolt, endisi kogemusi, et ordu oma salakavala taktika varal võidu korral ometigi eestlaste seisukorda ei parandaks, ja, teiselt poolt, tõsiasja, et Taani oli juba ise mõtisklema hakanud Eestimaad edasi anda või kasulikult ära müüa. Suurimaks petlikuks ja halastamata vaenlaseks osutus eestlastele nende vabadusvõitluses just ordu. Seisukorda ei suutnud palju muuta ka appi kutsutud Soome-Rootsi, Vene ja Leedu abiväed, mis hilja kohale jõudsid. Meil ei ole teateid terve üleminekuaja kohta ja seepärast ei tunne me kõiki sündmusi sellest ajast, aga juba sellest, mis eespool esildatud, võime järeldada, et sakslaste valitsus 14. aastasaja keskeni ei olnud kuigi kindel eestlaste maal. Eestlased tunnustasid ristiusuliste valitsust üldiselt
Pariisi, kui ta arvas, et on linnast juba sada penikoormat kaugel, kuskil põldudevahelisel lagendikul, jäi ta seisma ning talle paistis, et alles siin võib ta jälle hingata. 343 Nüüd andis ta voli hirmsaile mõtteile, mis teda ahistasid. Ta nägi oma hinge läbi ja jahmatas. Talle meenus õnnetu tütarlaps, kes teda oli hukutanud ja kelle tema oli hukutanud. Ta vaatas rahutult tagasi mõlemale väänlevale teele, mida mööda saatus nende kahe elu oli juhtinud kuni ristteeni, kus ta nad halastamata teineteise vastu oli tõuganud ja purustanud. Ta mõtles veel igaveste tõotuste mõttetusele, kainuse, teaduse, usu, vooruse tühisusele ja jumala kasutusele. Ta süvenes südamerõõmuga neisse pahadesse mõtetesse, ja mida sügavamale ta sukeldus, seda enam tundis ta eneses saatana irvitust. Nõndaviisi oma hinges kaeveldes nägi ta, kui palju ruumi loodus selles kirgedele on jätnud, ning ta naeris veel kibedamini. Oma südame põhjast raputas ta üles kogu oma viha,
annaabi.ee 
