terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääletooniga Kehaliigutustega Partnerite aktiivsuse tasakaaluga Distantsiga Tähelepanu hajutavate signaalidega Partneri vajadustega Kasutatud kirjandus http://www.mastery.ee/suhtlemisoskustvoiboppidajaarendada/ http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/kuulamine.html Matthew McKay Ph.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning, "Suhtlemisoskused,, Pildid: http://elizabethkuhnke.wordpress.com/2010/11/30/20secretstointerpersonal effectiveness/ Tänan kuulamast !
4.Mis seos on luubi poolt tekitatud valgustäpi ja fookuskauguse vahel? - Seda saab tekitada ainult kumera läätsega.Läätsest kuni terava täpini fookuskaugus 5.Mõõda läätse optilist tugevust. - s=k/a, k- kujutise kaugus , s-läätse paksus , a eseme kaugus s= ? a=25 k=24,5/25= 0,98 D=1/f f=24,5=0,245m D=1/0,245=4,08dptr 6.Milliseid läätsesid kasutavad lühinägelikud ja miks just seda läätsetüüpi? - Silmad ei tekita kujutist võrkkestal vaid hoopis selle ees. Kasutatakse hajutavate läätsetega prille. 7. Kuhu tekib kaugnägelikel terav pilt? - Võrkkesta taha 8. Mida kujutab endast 3D nägemine? - Ühte silma hakkab valgus hilinema sellepärast näeme ruumiliselt. 9. Koosta ise pikksilm. 10. Hajutaval läätsel asub fookuskaugusel .... Valgusallikas 11. Nimeta seade kus kasutatakse hajutavat läätse. - teleskoop, pikksilm 12. Leia läätse optiline tugevus dioprites. 13. Leia oma prillide fookuskaugus - minul küll prille ei ole, aga mu ema prillide fookuskaugus on
karu ja mäger. Paljud linnud lendavad soojematesse paikadesse. Püsisoojaste loomade – imetajate ja lindude – kaitsekohastumused on eelkõige seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. Valguse mõju organismile- muundub soojuskiirguseks, võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada. Taimed on paiksed, seega on neil tekkinud mitmesuguseid kaitsekohastumusi. Õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, osa neist on aga kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Mõõdukas koguses ultravalgus soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. Suures koguses on kahjulik, põhjustab DNA mutatsioone (nahavähk), denatureerib valke. Suures koguses hävitab ka mikroorganisme, kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlastel on retseptorvalgud, mis tunnetavad valguse olemasolu või puudumist
Kuna madalpinge lambid on väiksed ning annavad selget valgust, sobivad nad kõige paremini punktvalgustiteks, põrandavalgustitele ja seinaorvadesse paigaldatud valgustiteks. Nõrga voopupinge tõttu võib halogeenlampe kasutada ka lihtsat lakke tõmmatud traadil. Väiksed luminofoorlambid Kõikvõimalikes suurustes ja erineva võimsuseda energiasäästlikud kompaktsed luminofoorlambid sobivad majapidamises näiteks – seinaorvudesse, õnarustesse, kardinate taha ja valgust hajutavate klaasipindade taha. Hõõglambiga võrreldes põleb luminofoorivalgusti madalama temperatuuri juures ja võtab vähem energiat, mis muudab lambi ka keskkonnasäästlikumaks. Samuti peavad nad kauem vastu – ligi kaheksa koda kauem kui hõõglambid. Miinuseteks on ennesüttimist kuluv aeg ning valgustustugevust ei saa eriti reguleerida. Siiski võimaldavad uut tüüpi lambivarjud luminofoorvalgust teatud piirini häämardada. Polüuretaaist lambikupli sees
9. Mida kujutab endast difraktsioonivõre? Selgita sõnaliselt, difraktsioonivõre valemi alusel ja joonise abil difraktsioonivõre omadust lahutada valge valgus värviliseks spektriks. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Kui läbipaistvate pilude (või peegelduvate ribade) laius on a, läbipaistmatute vahemike (või valgust hajutavate ribade) laius aga b, siis nimetatakse suurust c=a+b difraktsioonivõre konstandiks. Naaberpilude servadelt lähtuvate lainete käiguvahe võrdub lõigu AC pikkusega. Kui sellele lõigule mahub täisarv lainepikkusi, siis kõikidest piludest lähtuvad lained liitudes tugevdavad üksteist. Kolmnurgast ABC saab leida kaateti AC pikkuse: |AC| = |AB|sin f=c sin f. Maksimumid paistavad nurga f all, mis on määratav tingimusest C* sin f=+/- k kus k =0, l, 2, ... 10
Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, millest osad on kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Ultravalgus suures koguses on kahjulik kõikidele organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, sest soodustab meie naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Suure intensiivsusega ultravalguse desinfitseerivat toimet kasutatakse nt op-saalides steriilimiseks. Temperatuuri mõju organismidele: Kõigusoojaste temperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist nt
Värvus varieerub kollasest pruunini, ka punakavarjundiga või hallist mustani. Valge värvuse saamiseks kiudu puhastatakse ja/või pleegitatakse. Keemiliste kiudude värvus on tavaliselt valge või läbipaistev, kui juba kiu tootmisprotsessi käigus võib lisada värvainet ja nii saab juba kedrata värvilisi kiude. KIU LÄIGE on valguskiirte peegeldumine kiu pinnalt inimese silma. See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust, kiu jämedusest, kiu läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius. Täiesti sile ja läbipaistmatu pind peegeldab palju valgust, sellistel kiududel on ümar ristlõikepind. Eriomane läige on siidi-, lina-, sünteeskiududel. Läiget lisatakse: nt puuvilla merseriseerimisega st kiudu töödeldakse leelisega, kiud tursub ja ümardub. Läiget vähendatakse: nt keemilistele kiududele lisatakse valgust hajutavaid pigmente. *ELASTSUS Elastsust kirjeldatakse venitatavuse ja elastse pikenemisega.
tegevus viiakse läbi aeglase tempoga koos mõningaste juhistega. Tulemus on see, et tähelepanu peab olema suunatud kitsalt ühele kindlale objektile või tegevusele ja saadav informatsioon seeditakse sügavalt läbi. Interneti puhul on tegemist vastupidise olukorraga. Võrreldes interneti kasutamist vee peal suusatamisega, kus suusataja lihtsalt libiseb kiirelt mööda vett, ümbritsetud mitmete tähelepanu hajutavate faktoritega, kus ta pole võimeline keskenduma ühelegi kindlale objektile või nähtusele (Ibid). Taylor (2012) toetub uuringule, mis on näidanud, et puhast teksti loetakse kiiremini ning seeditakse efektiivsemalt kui teksti, mis sisaldab hüperlinke ja on ümbritsetud reklaamkuulutustega. Need, kes lugesid esitlust paberkandjal, leidsid esitluse rohkem kaasakiskuvana, informeerivana ja meelt lahutavana kui seda leidsid inimesed, kes vaatasid videoversiooni esitlusest
sedasi on ka mu hääl kõvem (nalja on visatud ka, et kas oled traktoristi tütar?), võõras seltskonnas, või ka ametlikumatel juhtudel üritan jääda siiski veidi hääle poolest tahaplaanile. e.) Intonatsioon- võin rõhutada oma öeldud sõnu väga erinevat moodi ning arvan, et olen üpris kirglik sõnadega ja üldiselt hääle tooniga mängija, meeldib ka vaadata inimeste reaktsioone ning arusaamist minu öeldu kohta. f.) Tähelepanu hajutavate signaalide kõrvaldamine keskkonnast- ma tean, et ma suudan vaadata mööda erinevatest häirivatest faktoritest, kuid eelistan seda, et neid ei oleks, näiteks tunnis olles ning iseseisvat tööd tehes vahest häirib tõeliselt jutukuma, kuid see on üks asjadest, mille suudan välja lülitada ja enda tegemistele keskenduda. 4. tavasuhtluse kuldreeglid (milliseid kasutad, milliseid mitte. Too näiteid)
annaabi.ee 
