1851 ) oli inglise maalija ja graafik. Ta õppis 1789-93 Londoni Kuningliku Kunsti Akadeemias. Ta oli aastast 1808 sealsamas professor. T laad kujunes C.Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul. Algul viljeles ta peamiselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. T romantilistes mere ja maastikuvaadetes (palju sisult ajaloolised või mütoloogilised) valitseb akvarelliliselt voolav efektne värvi ja valgusekäsitlus , mis umbes 1835 muutis vorme ja piirjooni hajutavaks; tehnikalt on T ipressionistide eelkäija. Kuulsaim inglise kunstnik 19 sajandil . T äärmiselt subjektiivne kunst tähistab oma fantastilise looduskäsitlusega romantilise maastikumaali kulminatsiooni; selle tehnikas on juba midagi , mis ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, tihti fantastilisi efekte. Esmajoones huvitavad teda meri ja taevas . T on palju tõuget saanud Claude lorrainilt .
Kõverpindadega piiratud läbipaistev keha Mis on kumerläätsede väline põhitunnus? Keskelt paksem, koondab valgust Mis on nõgusläätsed väline põhitunnus? Keskelt õhem kui servast, hajutab Mis on läätsede põhiomadus? Valguse koondamine või hajutamine Millal nimetatakse läätse koondavaks? Kui lääts koondab valgust. Tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise, või näilise pärispidise suurendatud kujutise Millal nimetatakse läätse hajutavaks läätseks? Kui lääts hajutab valgust. Annab näilise pärispidise vähendatud kujutise. Millist nähtust nimetatakse lainete difraktsiooniks? Valguse kandumine tõkke taha Millistel tingimustel on võimalik valguse difraktsiooni jälgida? Kui tõkke mõõtmed on samas mõõdus laine pikkusega Millal difrgeeruvad valguslained võimendavad, millal nõrgendavad üksteist? Võimendavad - kui kohtuvad
1. Mida nimetatakse läätseks? Mille alusel läätsi liigitatakse? Läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. See koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse pindade järgi kumer- ja nõgusläätsedeks. Kui lääts on keskelt paksem kui äärtelt, siis õhus ta koondab kiiri. Lääts, mis on äärtelt paksem võrreldes keskkohaga, aga hajutab kiiri. Kumerläätse nimetatakse ka koondavaks läätseks. Nõgusläätse nimetatakse hajutavaks läätseks. Igal läätsel on kaks fookust- kummalgi pool läätse üks. Nõgusläätse fookused on näilised. 2. Defineerige mõisted: läätse optiline telg ja peatelg, optiline keskpunkt, fookus, fokaaltasand. Läätse optiliseks teljeks nimetatakse läätse kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte läbivat sirget nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Läätse
Meie vaatleme ainult läätsi, kus pindadeks on sfääri osad. Kui läät- se paksus on palju väiksem pindade kõverusraadiustest, siis on tegu õhukese läätsega1 . Sirget, mis läbib läätse pindade kõveruskesk- punkte, nimetatakse optiliseks peateljeks. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtest, nimetatakse kumerläät- seks (koondavaks läätseks). Kui aga lääts on keskelt õhem kui äär- test, siis seda nimetatakse nõgusläätseks (hajutavaks läätseks). 1 Meie vaatleme ainult õhukesi läätsi 13 ∨ Kumerläätse sümbol on l , nõgusläätse sümbol on | . ∧ Kumerläätsele optilise peateljega paralleelselt langevad kiired koon- duvad pärast läätse läbimist ja lõikuvad peatelje punktis, mida nime-
kimp pärast Veselago läätse läbimist endiselt paralleelseks. Eseme kujutis tekib nii metamaterjali kihi sees, kui ka järgnevas keskkonnas plaadist kaugusel d-l, kus d on metamaterjali kihi paksus ja l punktallika kaugus metamaterjalist. Sellele lisaks näitas Veselago oma artiklis, et materjalide murdumisnäitajate vastandmärgiliste, kuid absoluutväärtuselt võrdsete murdumisnäitajatega keskkondade piirpinnal peegeldumist ei toimu. Metamaterjalidest tehtud kumerläätsed muutuvad hajutavaks ning nõgusläätsed koondavaks. [3][8] 51 Joonis 5. Veselago lääts Veselago ei täheldanud selle läätse ühte olulist omadust, mis mille pani kirja J. Pendry alles 2000.a. artiklis [9]. Selles artiklis võttis ta kasutusele mõiste superlääts, mis kujutab endast negatiivse murdumisnäitajaga materjalist läätse. Erinevalt tavapärastest läätsedest, mis suudavad valguse
murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna omast. Läätse töö põhineb valguse murdumisseadusel. Kumerlääts, mille murdumisnäitaja on keskkonna omast suurem, toimib valgust koondavalt. Nõguslääts, mis on keskelt õhem kui äärtest, toimib seega valgust hajutavalt. Kui keskkonnaks on õhk, siis läätse materjal on alati suurema murdumisnäitajaga, seetõttu nimetatakse kumerläätse ka koondavaks läätseks ja nõgusläätse ka hajutavaks läätseks. Kujutise konstrueerimine läätsedes. Läätse suurendus, õhukese läätse valem. Kui ühest punktist lähtunud valguskiired langevad koondavale läätsele, siis pärast läätse läbimist koonduvad nad samuti ühte punkti, milles tekib kiirte lähtepunkti kujutis. Kui tegu on hajutava läätsega, siis ühest punktist lähtunud kiired hajuvas selliselt, et nende pikendused lõikuvad samuti ühes punktis, milles tekib lähtepunkti ebakujutis.
Välistatud on teemad nagu prostitutsioon, kuritegevuse jõhkramad vormid ja enesetapud, sest sellel ajal ei lubatud antud teemasid kajastada. Puudus sõnavabadus, võimalus oma arvamust ajaleheveergudel väljendada. Kolhoosnikku oli üsna keeruline lugeda, sest uudised olid mitme lehe peale jagatud või siis jätkusid lausa järgmises numbris. Kuigi ajalehel peaks olema kindel ülesehitus, seda antud juhul ei olnud. Korrapäratu paigutus muutis uudised ebahuvitavaks ja tähelepanu hajutavaks. Puudusid ka uudise kirjutamise kriteeriumid - pealkirjad tõmbasid küll tähelepanu ja kutsusid lugema, aga uudistel puudusid juhtlõigud ja puudusile omane süsteem: juhtlõik, teema edasiarendus, taustainfo , kokkuvõte. Ajaleht oli üles ehitatud nii, et ei olnud võimalik vajalikku kiiresti üles leida. Ajaleht koosnes 4-st A3 leheküljest. Kolhoosnikku võib pidada ennekõike maainimeste ajaleheks, sest enamik uudiseid kajastas kolhoose ja töö tegemist maal
Tavaliselt on kõverpindadeks kerapinna ehk sfääri osad. Kui läätse paksus on palju väiksem kerapindade kõverusraadiustest, siis on tegu õhukese läätsega. Sirget, mis läbib läätse pindade kõveruskeskpunkte, nimetatakse optiliseks peateljeks. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtest, nimetatakse kumerläätseks (koondavaks läätseks). Kui aga lääts on keskelt õhem kui äärtest, siis seda nimetatakse nõgusläätseks (hajutavaks läätseks). V Kumerläätse sümbol on , nõgusläätse sümbol on . A 49 Punkti, milles lõikuvad kumerläätse optilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast läätse läbimist, nimetatakse kumerläätse fookuseks. Punkti, milles lõikuvad
annaabi.ee 
