Skulptuur Rait Pärg Raimond Valgre skulptuur Võimalus istuda helilooja skulptuuri kõrvale Asub Pärnus, Mere pst 22 Raimond Valgre skulptuur Maalikunst Edward Hopper "Tüdruk õmblusmasina taga" (1921) Tehtud ainult pruunikates toonides Asub Museo Thyssen-Bornemisza, Madrid Girl at Sewing Machine Maalikunst Camille Corot Püha Markuse väljak Veneetsias (1864) Töös on näha pehmust ja hajusust, õhuke värvikiht ja napid toonid Asukoht Norton Simon Museum, Pasadena Venise, La Piazetta Graafika Hando Mugasto "Päevauudised„ (1936) Tehtud ühes toonis, väga korrektsete liigutustega valmistatud. Puugravüür paberil Müüdud Eestis 1101.00 krooniga Päevauudised Graafika Louis Höflinger "Inglisild Tartus„ Tehtud litograafiaga ehk kivitrükiga Asukoht Eesti kunstimuuseumis Inglisild Tartus
kuid professionalsust nende töövõtetes või eesmärkide seadmises ei väljendu. See koormab asutuses töötavaid ametnikke ning seda raskem on süsteemi enese eesmärkke projitseerida väljaspoole ja viia neid kooskõlla ühiskonna omadega, rääkimata sisemisest harmooniast. Järgneb efektiivsuse langus, mis tuleneb madalast motiveeritusest ja konkurentsi puudumisest. Tagajärjed mõjutavad otseselt tarbijaid, aga ebaefektiivne süsteem püsib edasi just selle tõttu, et vastutuse hajusust mõjutab ressursside kättesaadavus ja mahukus (Ibid) Läbi eelneva, sektori tootlikust hinnates, saame peagi aru, kui suur kadu võib näiliselt esineda teenuste pakkumisel, aga siiski, kas seda saab võrrelda kontekstis, kus erasektori tegevust iseloomustakse peajagu kõrgemal olevana. Pakutavate teenuste mahud erinevad avalikus sektoris 1 Legitiimsus tähendab seda, et avaliku sektori tegevus on kooskõlas põhiliste ühiskondlike eesmärkidega.
Mõõtmisi tuleb teostada mõõtmise reeglite järgi, vaadates skaalale risti ja ühe silmaga. Peab meeles pidama, et ükski mõõtmine ei ole absoluutselt täpne. Mõõtmistäpsus sõltub nii mõõteriista valikust kui ka mõõtmiste hoolikusest. Mõõtmisel saadud arvväärtust nimetatakse MÕÕTETULEMUSEKS. Mõõtmiste ebatäpsusest tingituna tuleb hinnata väärtuste vahemik, millesse jääb ka antud suuruse tegelik väärtus. Seda mõõdetavale suurusele mõeldavalt omistatud väärtuste hajusust nimetatakse MÄÄRAMATUSE VAHEMIKUKS. V tund: 1) Mõõtmiste ebatäpsuse põhjustab kõigepealt mõõteriist ise ehk tegemist on RIISTAVEAGA. Näiteks joonlaua veaks lubatakse võtta täpse tulemuse korral pool jaotisest ehk 0,5mm ning ümardatud tulemuse korral ¾ jaotisest ehk 0,75mm. See tähendab, et juba tootmisel on lubatud joonlaua skaala sellised hälbed, mida nimetatakse standardhälveteks. Ka muude mõõteriistade puhul on lubatud standardhälbed, kuid elektrimõõteriistadele on
kus (1,9 . . . 2,1) A võrdse tõenäosusega. teiste voolutugevuse väärtuste tõenäo- Tõeline tulemus võib olla niihästi 1,92 A, sused kahanevad, kui eemalduda kesk- 2,01 A kui ka 2,095 A. misest voolutugevusest. 4.2 A-tüüpi määramatus Teisiti kutsutakse seda ka statistiliseks määramatuseks. A-tüüpi määramatus kirjeldab üksiku- te katsetulemuste hajusust. Kui katsetulemused on lähedased, siis on statistiline määramatus väike, sest tulemuste erinevused on väikesed. Tulemuste korral aga, mis erinevad üksteisest palju, on A-tüüpi määramatus suur. A-tüüpi määramatuse analoog vea korral on aritmeetilise keskmise viga, kuid päris sama asjaga tegu pole. Katsepunktide hajusust iseloomustatakse standardhälbega σ. n
aritmeetilist keskmist. Ka miinimum, alumine kvartiil, ülemine kvartiil ja maksimum aitavad hinnata andmete ühtsust ning otsustada, kas valimis on üksikuid erandlike väärtusi (erindeid). Kui valimis on uuritaval tunnusel üksikuid erindeid või kõik väärtused liiga erinevad, siis võib valim olla üldkogumile järelduste tegemiseks, üldistamiseks liiga ebaühtlane. Hindamaks konkreetselt uuritava tunnuse ebaühtlust või hajusust on kasutusele võetud vastavad hajuvuskarateristikud. 2.2.2. Hajuvuskarakteristikud Kõige lihtsam tunnuse väärtuste hajuvust kirjeldav näitaja on haare. Haare on tunnuse maksimumi ja miinimumi vahe. Lisaks haardele leitakse sageli ka kvartiilidevaheline haare, mis on tunnuse ülemise ja alumise kvartiili vahe. Kvartiilidevahelist haaret kasutakse erandlike väärtuste mõju kindlaks tegemisel. Mida väiksem on haare (kvartiilidevaheline haare), seda sarnasemad ehk
tõenäosusega võib asuda tõeline väärtus. Mõõtemääramatus mõõtmistulemustega seotud parameeter, mis annab piirid, kus etteantud tõenäosusega võib asuda tõeline väärtus - iga mõõtmine teataval määral ebakindel - mõõteväärtuse ümbruses (mõõteväärtus±määramatus) on tõelise väärtuse asukoht määramatu Mõõtemääramatus iseloomustab mõõtmistulemustele omistatavate võimalike väärtuste hajusust : - võimaldab hinnata tulemuste usaldatavust - võimaldab võrrelda tulemusi. 33 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Määramatust väljendatakse standardhälbe või usaldusvahemiku kaudu ja mõõtemääramatuse abil on võimalik anda tulemuste kvaliteedile ja usaldatavusele arvuline tähendus. Mõõtemääramatuse allikaid: · proovivõtt · säilitamistingimused
Mõõtmisi tuleb teostada mõõtmise reeglite järgi, vaadates skaalale risti ja ühe silmaga. Peab meeles pidama, et ükski mõõtmine ei ole absoluutselt täpne. Mõõtmistäpsus sõltub nii mõõteriista valikust kui ka mõõtmiste hoolikusest. Mõõtmisel saadud arvväärtust nimetatakse MÕÕTETULEMUSEKS. Mõõtmiste ebatäpsusest tingituna tuleb hinnata väärtuste vahemik, millesse jääb ka antud suuruse tegelik väärtus. Seda mõõdetavale suurusele mõeldavalt omistatud väärtuste hajusust nimetatakse MÄÄRAMATUSE VAHEMIKUKS. V tund: 1) Mõõtmiste ebatäpsuse põhjustab kõigepealt mõõteriist ise ehk tegemist on RIISTAVEAGA. Näiteks joonlaua veaks lubatakse võtta täpse tulemuse korral pool jaotisest ehk 0,5mm ning ümardatud tulemuse korral ¾ jaotisest ehk 0,75mm. See tähendab, et juba tootmisel on lubatud joonlaua skaala sellised hälbed, mida nimetatakse standardhälveteks. Ka muude mõõteriistade puhul on lubatud standardhälbed, kuid elektrimõõteriistadele on
Seejuures võivad erinevad mõõteseeriad olla läbi viidud erinevate perioodidega ja neil võivad olla erinevad mõõteväärtused. Need mõõteväärtused peaksid aga olema sarnased, sest reeglina mõõtmise korduvus sõltub mõõteväärtusest. /27/30/ 21 4.9 Mõõtemääramatus Mõõtemääramatus e. Määramatus on mõõte- või analüüsitulemusele omistavate võimalike väärtuste hajusust iseloomustav parameeter. Määramatus on põhiline tulemuste usaldusväärsust iseloomustav parameeter. Mõõdis xi on üksikmõõtmisel saadud väärtus, näiteks mõõteriista näit ühekorsel lugemi võtmisel või ühe tiitrimise tulemus. Mõõteväärtuse parimaks hinnanguks normaaljaotusele alluvate xi puhul on nende mõõdiste aritmeetiline keskmine x. Mõõtetulemus on mõõdetavale omistavate väärtuste kogum, mis võib olla esitatud: 1
lapse vaateväljas. Tagasi mõistete juurde minnes tuleb nentida, et mõistetel on suur tähtsus. Raske on intellektipuudega lapsel aru saada mõistetest nagu samapalju, ühepalju, niisama palju ning sellised mõisted kuuluvad õpetamisele. Suure segadus valitseb ka hulkade samaväärsuse määramisel. Kui kord on juba selgeks saanud üks-ühesesse suhtesse seadmine, siis ilmtingimata püütakse ainult seda võtet kasutada ka edaspidi. Segavaks faktoriks võib lugeda võrreldavate hulkade hajusust ruumis, või ei piisa lapsele nt hulka kuuluvate esemete välistest tunnustest, et neid määratleda. Suurt rolli omandab hulkade võrdlemise juures varasemate teadmiste ärakasutamise oskus, intellektipuudega lapsed jäävad siin jänni. Hea näide millegi võrra rohkem antud esemest: Anna mulle kahe võrra rohkem. Laps kuuleb KAHTE, edasi jääb kõik soiku, peab ära andma kaks, annabki. Ühesõnaga ei oska laps hulki võrdsustada ja seada üks-ühesesse vastavusse.
annaabi.ee 
