· Märgikaart · Diagrammkaart (kartodiagramm) · Lokaliseeritud diagrammkaart Allikas: REGIO. 1998 Allikas: www.graphicsociology.com. 1998 ISARITMILINE KAART · Iseloomustatakse kolmemõõtmelist pinda tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. · Puuduseks on, et nende kaartide lugemine nõuab keskmisest rohkem kujutlusvõimet ja vilumust. Allikas: Danielle Vougex. 2000 Allikas: www.d.umn.edu. 2000 PUNKTKAART · Nähtusi esitatakse hajusal viisil paigutatud punktide abil. Punkt ei esinda ühte konkreetset nähtust või objekti, vaid nt 1000 objekti esinemist antud piirkonnas. Allikas: Department of Commerce. 2000 Allikas: U.S. Census Bureau. 2004 Allikas: AggData. 2007 VOOKAART · Kuna paljud nähtused on dünaamilised (inimeste ja kaupade liikumine) või seotud kahe osapoolega. Sel juhul on otstarbekas esitada neid vookaartidel. · Vookaartidel kasutatakse info edastamiseks erineva
toimuvate kas keemiliste või füüsikaliste muutuste kaudu. Kiirituse efektiivsus sõltub suurel määral kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile ikkagi ainult neelduvad kiired. 3) Valgus: Valgus on vajalik ainult fotosünteesivatele mikroorganismidele, sest nad kasutavad valgusenergiat süsiniku (CO2) assimilatsiooni protsessides. Kõik teised kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikesekiirgus mõjub bakteritsiidselt. Energia hulk sõltub aga lainepikkusest ja mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia. Infrapunased kiired on suhteliselt suure lainepikkusega. Nende kiirte energia ei ole küllaldane, et kutsuda esile fotokeemilisi muutusi neid neelduvates ainetes. Ultraviolettkiirgus. See on päikesespektri kõige aktiivsem osa. Neis on piisavalt energiat, et
kolmemõõtmelist illusiooni loovate efektidega. •sümbolkaart -Esitatakse nähtusi sümboli suuruse varieerimisega. Sümboliks võib olla ring, ruut, kolmnurk vms, ka keerukam leppemärk või graafik •märgikaart •diagrammkaart (kartodiagramm) •lokaliseeritud diagrammkaart •diagrammkaart •isaritmiline kaart iseloomustatakse kolmemõõtmelist pinda tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. •punktkaart esitatakse nähtusi nähtusi hajusal viisil paiguataud punktide abil. Punktid ei esinda ühte konkreetset nähtust või objekti, vaid näiteks 1000 objekti esinemist antud piirkonnas. Kaardi kasutajal tekib visuaalne tunnetus nähtuse ruumilise jaotuse kohta •ruutkaart kui süntees koropleet- ja isaritmilisest kaardist. Kaardipind on jaotatud korrapäraseks ruudustikuks (sarvane andmete rastermudelile). •dasümeetriline kaart- see on koropleetkaart, kus kujtataval alal on eraldatud piirkonnad, kus
nagu nad käituvad). Vaata langemisnurka ja peegeldumisnurka selle sirge suhtes, mis on risti pinnaga (selle sirge nimeks on pinnanormaal) Langemisnurk ja peegeldumisnurk pinnanormaali suhtes alati sama! ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA objekti pealt, miks siis me ei näe oma peegeldust iga objekti pealt? Siin tuleb vahet teha hajusal peegeldumisel ja spekullaarsel peegeldusel. Spekulaarsel peegelduse puhul on nõnda: KIIRED, MIS LANGEVAD PARALLEELSELT PINNALE, PEEGELDUVAD SAMUTI PARALLEELSELT PINNA PEALT EEMALE. HAJUSA PEEGELDUSE PUHUL KIIRED TULEVAD KÜLL PARALLEELSELT SISSE (nagu tihti valgusallika puhul võib täheldada), ENT NAD PEEGELDUVAD ERI SUUNDADES, KUNA PIND ON EBAÜHTLANE. HAJUS PEEGELDUS
nagu nad käituvad). Vaata langemisnurka ja peegeldumisnurka selle sirge suhtes, mis on risti pinnaga (selle sirge nimeks on pinnanormaal) Langemisnurk ja peegeldumisnurk pinnanormaali suhtes alati sama! ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA objekti pealt, miks siis me ei näe oma peegeldust iga objekti pealt? Siin tuleb vahet teha hajusal peegeldumisel ja spekullaarsel peegeldusel. Spekulaarsel peegelduse puhul on nõnda: KIIRED, MIS LANGEVAD PARALLEELSELT PINNALE, PEEGELDUVAD SAMUTI PARALLEELSELT PINNA PEALT EEMALE. HAJUSA PEEGELDUSE PUHUL KIIRED TULEVAD KÜLL PARALLEELSELT SISSE (nagu tihti valgusallika puhul võib täheldada), ENT NAD PEEGELDUVAD ERI SUUNDADES, KUNA PIND ON EBAÜHTLANE. HAJUS PEEGELDUS
mesofiilid- min 15-20, opt 30-40, max 45. termofiilid- min 40, opt 55-65, max 72. hüpertermofiilid-min 67, opt 90- 100, max 113. Kiirgusenergia–toimib mikroobidele nii rakusiseste kui ka keskkonnas toimuvate füüsikaliste või keemiliste muutuste kaudu. Kiirituse efektiivsus sõltub kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile neelduvad kiired.Valgus–vajalik ainult fotosünteesivatele bakteritele. Kõik bakterid kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Infrapunased kiired–on suure lainepikkusega kiired. Energia muutub ainetes soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirgus–päikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Kõige bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250—260 nm. Radioaktiivne kiirgus–tekib
Kiirgusenergia - kiirgusenergia toimib mikroobidele nii raku siseste kui ka keskonnas toimuvate, kas keemiliste või füüsikaliste muutuste kaudu. Kiirituse effektiivsus sõltub suurel määral kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile ikkagi ainult neelduvad kiired. Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele mikroobidele, sest nad kasutavad valgusenergiat CO2 assimilatsiooni protsessiks, nagu ka taimed. Kõik bakterid kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Paljud hallitusseened kasvavad küll pimedas, kuid valguse puudumisel pidurdub neil spooride moodustumine. Valguseenergia antakse edasi kvantidena ja kvandi mõju sõltub temas leiduvast enegiast. Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia. Infrapunakiired - suht suure lainepikkusega. Nende kiirte energia ei ole
Kiirgusenergia - kiirgusenergia toimib mikroobidele nii raku siseste kui ka keskonnas toimuvate, kas keemiliste või füüsikaliste muutuste kaudu. Kiirituse effektiivsus sõltub suurel määral kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile ikkagi ainult neelduvad kiired. Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele mikroobidele, sest nad kasutavad valgusenergiat CO2 assimilatsiooni protsessiks, nagu ka taimed. Kõik bakterid kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Paljud hallitusseened kasvavad küll pimedas, kuid valguse puudumisel pidurdub neil spooride moodustumine. Valguseenergia antakse edasi kvantidena ja kvandi mõju sõltub temas leiduvast enegiast. Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia. Infrapunakiired - suht suure lainepikkusega. Nende kiirte energia ei ole
annaabi.ee 
