poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, nulg). 5.3. Sooned. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erinev suurusega augukestena.Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud kahte rühma : hajulisoonelised puuliigid sooned asuvad aastarõngas hajutatult. Hajulisoonelised liigid on : kask, haab, pärn rõngassoonelised puuliigid : suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, Soonte paiknemine aastarõngas Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need
moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2 – 3 kitsast radiaalset riba. JALAKAS Maltspuit on kitsas ja hele, lülipuit punakas või tumepruun. Väikesed sooned moodustavad sügispuidus tangentsiaalseid ribasid või jooni. Hajulisoonelised ilma lülipuiduta: Laiad säsikiired esinevad PÖÖK Puit on ühtlase punakasvalge värvusega. Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena. LEPP Puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes on väärsäsikiired nähtavad tuhmide, läiketa ribadena. Puitu on kerge lõigata. Laiad säsikiired puuduvad KASK Puit on punakas või punakasvalge. Sooned on ristlõikes nähtavad
Saar: Lülipuiduline. Maltspuit on lai, nõrgalt kollakasvalge ja lülipuit hallikaspruun, tihti nõrgalt eristatav. Puit on kõva. Aastarõngad ristlõikes selgesti eristatavad, vanadel puudel aastarõnga piirjooned koore läheduses nõrgalt lainjad. Sügispuit tume, ristlõikes vaadatuna väikesed sooned koondunud rühmadesse ning nähtavad heledate täppidena. Säsikiired on väga kitsad, radiaallõikes nähtavad ribadena, teistes lõigetes pole nähtavad. Hajulisoonelised lehtpuud Vaher: Maltspuiduline. Vanemas eas esineb sageli hallikas väärlülipuit. Puit ühtlaselt punakasvalge, radiaallõikes siidja läikega, võrdlemisi kõva. Aastarõngad eristatavad kõikides lõigetes, nende piirjooned on tumedad. Säsikiiri ristlõikes rohkesti, nad on kitsad ja nähtavad, radiaallõikes nähtavad kitsaste läikivate ribakestena. Kask: Maltspuiduline. Sageli esineb tumepruun või tumehall väärlülipuit. Puit punakas- või
(koosneb paksuseinalistest rakkudest). 17. Võrrelge okaspuidu ja lehtpuidu juurte ja tüve puitu. Juured – OP juurte puidu moodustavad: kevad- ja sügistrahheiidid ja parenhüümrakud. Aastarõngad vähe eristatavad, ei teki lülipuitu, puudub säsi, tihedus ja meh omadused madalamad. LP juurte puidu moodustavad: libriformikiud, sooned ja parenhüümrakud. Rõngassoonelised -> hajulisoonelised, ei teki lülipuitu, aastarõngad väheeristatavad, puudub säsi, parenhüümrakkude osakaal suurem. Tüvi – OP koosneb trahheiididest ja parenhüümrakkudest, LP koosneb parenhüümrakkudest, trahheiidid, soontrahheiidid, libriforikiud, libriform, kiudtrahheiidid. 18. Mida kujutab endast koobaspoor? Milline on selle funktsioon? Ümmargune poor, mille läätsekujulist paksemat osa nimetatakse tooruseks,
Puidu kõrge tõmbetugevus jääb praktiliselt kasutamata, sest katsetuste läbiviimisel enne puidu rebenemist, esineb tihti nihke või muljumise deformatsioone. Puidu tõmbetugevus erinevatel puuliikidel on keskmiselt 120 150 MPa. Puidu tõmbetugevus ristikiudu moodustab 1/20 tõmbetugevusest pikikiudu s.t. keskmiselt 2,5 7,0 MPa. Radiaalsuunas on see suurem kui tangensiaalsuunas, okaspuudel ca 10-50 % ja lehtpuudel ca 20...70 % . Suurimat tugevust omavad kõvad hajulisoonelised puuliigid järgnevad rõngassoonelised ja pehmed hajulisoonelised puuliigid. Puidu paindetugevus. Paindetugevus on kombinatsioon tõmbe- ja survetugevusest. Selle väärtus riketeta puiduproovis jääb arvuliselt tõmbe- ja survetugevuse väärtuste vahele. Kahel toel asetseva tala koormamisel keskelt välisjõuga surutakse tala ülemine pind kokku, ning alumine pind venitatakse veidi pikemaks. Painde tugevus on keskmiselt on 80 100 MPa. (väikekatseklots) Pikematel ca 2..
· okaspuidu säsikiired on kitsad ja paljale silmale nähtamatud,nad koosnevad lühikestest salvesturakkudest,mis on suunatud pikki säsikiiri. · seega erinevad teistest rakkudest on tüvega risti,nende ül. :toitainete juhtimine tüve sisemusse ja tagavara säilitamine,nõrkade salvesturakkude esinedes tüves teeb selle radiaalsuunas ehk pikki säsikiiri kergesti lõhatavaks.mida puu lõhkumise juures arvestatakse. Puiduehitus: · hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide.
aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. Küpspuidulisteks ( pöök, kuusk, pärn, nulg) Sooned puidus. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. SOONED ESINEVAD AINULT LEHTPUULIIKIDEL.Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erineva suurusega augukestena. Soone asetuse järgi puidus jagatakse lehtpuud Kahte rühma : Hajulisoonelised puuliigid – sooned asuvad aastarõngas hajutatult Hajulisoonedlised liigid on : kask, haab, pärn Rõngassoonelised puuliigid: Suured sooned on koondunud aastarõnga kevadossa ja moodustavad seal hästi eristatava rea. Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, jalakas. Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes. Säsikiired.
Üldjoontes koosneb puitaine juht- ja tugikoest.Okaspuu areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad puit koosneb 90..95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid-
juveniilpuit Juurtes ei teki lülipuitu Juurte puidus on väga raske määrata aastarõngaid Juurte puit on väiksema tihedusega, nõrgemad mehaanilised omadused Lehtpuit: + Sooni on juurtes rohkem + Soonte läbimõõt on suurem kui tüve puidus - Aastarõngad on juurte puidus halvasti eristatavad - Lülipuitu ei teki - Rõngassooneliste liikide juured on hajulisoonelised - Esinevad väärlaiad säsikiired - Esineb palju parenhüümrakke - Säsi puudub, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit Kasutamine: • Tõrva ajamiseks sobivad ka pehkinud kännud, kus vaigurikas osa on alles • Kändudest saadavat puitu kasutatakse juurespooni lõikamiseks, mida kasutab mööblitööstus. 10. Nimetage 3 bioaktiivset ainet, mida toodetakse puu rohelistest osadest.
annaabi.ee 
