Mõju gümnaasiumi õpilastele videoreklaami vahendusel Autorid: Liina Savtšik ja Ellen Zazimko Juhendaja: Veronika Krištal Teema aktuaalsus Tänapäeva noored pööravad üha vähem tähelepanu toitumisele koolis. See toob kaasa hajameelsust, väsimust ja halva õppeedukust. Eesmärk ja lähtekohad Eesmärgiks oli valmistada videoreklaami. Video ülesanded: motiveerida gümnaasiumiõpilasi õigesti toituma koolipäeva jooksul; veenda õpilasi pöörduma rohkem tähelepanu oma toitumise ja tervise kohta. Video kontseptsioon Meie video eristub oma tehniliste приёмами/характеристиками/??? Tööprotsess I video Materjalid
masenduse vastaseid ning unetablette, loobumata samal ajal viinast. Rahusteid määratakse ju sageli ka toeks võõrutusravi ajal. "Paljud alkohoolikud tarvitavad näiteks bensodiasepiini väga pikka aega, kuna nemad ja tihti ka arstid usuvad seda aitavat. Teaduslikku tõestust selle kohta ei ole," tõdeb Mäkelä. Ravimikasutamine eeldab kainust Ravimid ja alkoholi koosmõju on sageli ohtlik. Ohtlikud on ka sõltuvuse raviks ettenähtud medikamendid. Segakasutamine võib põhjustada hajameelsust, mälukaotusi ja -lünki ning käitumishäireid. Kui pea on juba segi, võetakse pille tihti rohkem kui ette nähtud, mis võib viia surmani. Soomes sureb segakasutamise tagajärjel sadu inimesi aastas. Täpset arvu on siiski raske anda, kuna surmajuhtumid protokollitakse selle aine järgi, mida oli veres rohkem. Ravimite turvaline kasutamine eeldaks täielikku kainust või vähemasti joomise piiramist. Seda on alkohoolikult muidugi palju nõutud. Ohver ise vastutab
sarnanes palja peanahaga. kuid midagi enamat ühegi tegelase kohta ei leia, kuigi jutustaja tööks on anda ka tegelaste kirjeldus, aga seda on tekstis vähe. Lugejal tuleb tegelaste iseloomust pigem nende vahelise vestluse abil aru saada, kuid mõnel pool aitab ka jutustaja kaasa. Kõige rohkem antakse infot vanatädi kohta: teda võib pidada nii lamedaks kui ka sügavaks tegelaseks. Jutustaja kirjeldab vanatädi häält, tema kätt ja hajameelsust. Kui Jaan vanatädile stritsli ulatas, pillas too lilled maha. Ja seejärel, juhatades teed elutuppa, pillas ta maha ka stritsli. Lamedaks võib vanatädi selle pärast pidada, et temast ei ole mingit erilist informatsiooni, sügavaks aga seetõttu, et tema kohta on rohkem ning lugeja saab arvata, milline võiks vana naine olla: kas armas vanadaam või vanadusest ja üksindusest hulluks läinud. Sellest annab aimu tema käitumine,
sõnumis põhiline, faktid ehk nimed jm, hinnangud ja argumendid. Lisaks otsib ta varjatud tähendust mida sellest inimene tahab öelda. Kuulajat mõjutavad paljud tegurid. Näiteks see kui rääkija on kõrgemal positsioonist kui kuulaja. Eelnevalt on märgitud milline peaks olema hea rääkija. Hea kuulaja suudab rääkijat kuulata kui ta ei ole monotoone, kui pole keskkonnas tähelepanu kõrvale viijaid. Kuulaja ei tohiks rääkijale näidata väsimust, hajameelsust või igavust. Hea koht suhtlemiseks ei ole koht, kus on palju müra ja muud segajad. Tõenäoliselt jääb informatsioon saamata ning suhtlemine jääb kasuta. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pingsalt võib inimene teist kuulata 3-7 minutit. (Niiberg, 2011, lk 13). Mina olen parem kuulaja kui kõneleja. Tavaliselt olen ma kuulaja ametis ning mul tuleb see hästi välja. Vahel harva juhtub kui mina ei kuula. Tuleb ette, et kõneleja on monotoonne ning
Taud õpetab vaid seda, et pean teie kõrval tema vastu võitlema. Ma tean, et igaüks kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas ei ole immuunne. Ja me peame ennast lakkamata jälgima, et me ühel hajameelsel hetkel ei hingaks oma ligimesele näkku ega saadaks talle nakkust kaela. Mikroob ise on loomulik asi, kõik muu tervis, ausus, puhtus, kõik see on tahtepingutuse vili, mitte hetkekski raugeva tahtepingutuse vili. Aus inimene, kes peaaegu kedagi ei nakata, on see inimene, kelles on hajameelsust nii vähe kui võimalik. Ja kui palju tahet ja pingutust kulub, et mitte kunagi hajameelne olla! Vaevarikas on katkutõbine olla, aga veel väsitavam on tahe seda mitte olla. Ma lepin nüüd sellega, kes ma olen, ma olen õppinud tagasihoidlikkust. Ma katsun olla süütu mõrtsukas." 4)Romaanis on Camus palju öelnud katku kohta. Kui oskad, võid tsiteerida mõtteid katkust: katku hüved, katk ja surm, katk kui väärtuste hävitaja, katk kui elu ise.
Taud õpetab vaid seda, et pean teie kõrval tema vastu võitlema. Ma tean, et igaüks kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas ei ole immuunne. Ja me peame ennast lakkamata jälgima, et me ühel hajameelsel hetkel ei hingaks oma ligimesele näkku ega saadaks talle nakkust kaela. Mikroob ise on loomulik asi, kõik muu tervis, ausus, puhtus, kõik see on tahtepingutuse vili, mitte hetkekski raugeva tahtepingutuse vili. Aus inimene, kes peaaegu kedagi ei nakata, on see inimene, kelles on hajameelsust nii vähe kui võimalik. Ja kui palju tahet ja pingutust kulub, et mitte kunagi hajameelne olla! Vaevarikas on katkutõbine olla, aga veel väsitavam on tahe seda mitte olla. Ma lepin nüüd sellega, kes ma olen, ma olen õppinud tagasihoidlikkust. Ma katsun olla süütu mõrtsukas." Tarrou haigestumine ja surm, tema visa võitlus. Kõik, mida katku ja elu mängus võideti, oli tundmaõppimine ja mälestus.
Hel võib täita kogu ekraani ekraanilolev peab olema nähtav Arvutile suunatud abi kasutajale suunatud abi Halb töökeskkond mõjutab nii mõtlemist kui ka töötamist Projekteeritud ka disainitud seadmed ja instrumendid peavad olema kasutajasõbralikud Eksitavad või ebaselged juhendid põhjustab vigade teket Halvasti hooldatud seadmed tekitab rikkeid Pidevad katkestamised ja segamised tekitab hajameelsust Suur töökoormus tekitab väsimustest tekitatud viga Mürarikas või ebameeldiv töökeskkond tekitab stressi Inimese ainuomased omadused Madal oskuste ja kompetentsuse tasand Töötajate väsimus Töötajate tüdimus ja masendus Töötajate oma meditsiinilised probleemid Süsteem Inimene – masin Suurema osa infost saame nägemismeele kaudu Info peab olema sobiv võimalikult paljudele inimestele Piktogrammid peavad olema üheselt mõistetavad
midagi. Olete mul häbelikuks läinud.» Võime omalt poolt lugejale kinnitada, et häbelikkus ei kuulunud kapteni vooruste ega puuduste hulka. Ta katsus siiski teha, mis talt nõuti. «Ilus onutütar,» ütles ta Fleur-de-Lysile lähemale astudes, «mida see tikand tahab kujutada, mille kallal te siin töötate?» «Ilus nõbu,» vastas Fleur-de-Lys pahase tooniga, «olen teile juba korda kolm öelnud, et see on Neptunuse koobas.» Nähtavasti tajus Fleur-de-Lys kapteni külmust ja hajameelsust selgemini kui ema. Noormees tundis, et on tarvis vestlust kuidagi jätkata. «Ja kelle jaoks kõik see Neptunuse asjandus?» küsis ta. «Saint-Antoine de Chaps' kloostri jaoks,» vastas Fleur-de-Lys silmi tõstmata. Pealik tõstis ühe tikandi otsa üles. «Kes on, mu kaunis nõoke, see paks sandarm, kes seal täispõsi pasunat puhub?» «See on Triton *,» vastas Fleur-de-Lys. Ta lühikestes vastustes oli ikka veel tunda jonnakat tooni. Noormees sai aru, et on viimane