Prometheus.Räägib Prometheus titaanist,kes andis Zeusi tahte vastaselt inimestele tule ja aheldas ta karistuseks kalju külge.Loodus tunneb talle kaasa ja ta langeb allmaailma.Prometheusi kujutatakse seal julge,romantilise mässajana.Zeus-õel türann. Euripides.Keskendus inimese siseheitlusele ja valis peategelaseks ka naisi."Medeia"-Media päästab Jasoni,keda ta armastab samal ajal ohverdades oma venna. Aidanud röövida Jasonil kuldvillakut Jason jätab Media maha ja haitub koos Korintose kuningatütrega.Media ,olles Jasoni peale vihane mürgitab Jasoni uue naise ja tapab oma pojad.Kuigi ta neid armastab on viha Jasoni vastu liiga suur.Lõpus Media lahkub koos poegade surnukehadega vankril. Komöödia.Naljamäng,mis naeruvääristab inimeste pahesid ja argielu kitsaskohti.Alguses sai pilkelaulust,mida talumeeste salgad dionüüsose pühadel ette kandsid.Eriti pilgati võimukandjaid. (Poliitiline satiir,koomiline jant,müütiide paroodia) Juhttiva rolli sai
selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi T suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, E siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. A Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates D niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel. U S M Udu A Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi A liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb T õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla E seda. A Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini. D
Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 20-40m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10-20 Bq/m3. Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud
Sellisest vastutusest tulenevad inimesele omased hirm, mure ja rahutus, ilma milleta poleks võimalik tõeline eksistents. Inimesed seda üldjuhul ei märka- põhjuseks on enesepettus, halb usk. Rahvahulka sulamine lihtsustab säärast enensepettust. Karl Jaspers kirjutas 1931. Aastal sellise nähtuse kohta: ,,Ka inimene ise kuulub massi hulka, ent see mass ähvardab teda luputada ,,meie kõik"- retoorikasse ja möllu, millest inimene saab petliku jõutunde, mis siiski haitub nagu poleks seda iial olnudki. Ka liigendatud mass on vaimuvaene ja ebainimlik. Ta on olemine ilma eksistentsita, ebausk ilma usuta. Ta võib kõik puruks tallata, tal on soodumus mitte taluda suurust ja iseseisvust, kuid kasvatada inimest nii, et neist saaksid usinad töösipelgad."(2. lk 53.) Inimesed põgenevad vastutuse eest. Kuidas seda tehakse? Üldjuhul seletavad eksistentsailistid seda järgmiste võtetega: Viited ilmutusele
- jääkristallidest koosnevad pilved(kiudpilved) UDU Kiirguslik e radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemp Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi liikumise üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda Adektsiooniudu pakus võib ulatuda 500m. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu - moodustub kahe teguri koosmõjul: a)soe niiske
kõrgrünkpilved b) veepiiskadest ja jääkristallidest lumehelbed kuni 5mm c) jääkristallidest koosnevad pilved -. Kõik kiudpilved 22. Udu Kiirguslik e radiatsiooniline udu maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on on kuni mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti temperatuuri tõusmisel Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna , millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumine mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe
20. Udu Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumisel mandri kohale
Udu: kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel advektiivne udu: tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumisel mandri kohale advektiiv-radiatsiooniline udu: moodustub kahe teguri koosmõjul: 1
Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 2040m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10 20 Bq/m3. Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem. Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt