tänu sellele tunneme me söömisel peale toidu maitse ka toidu lõhna. Haista saab vaid neida aineid, mis eraldavad õhu molekule. Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, kui haistmiseluni rakud on kaetud paksu limaga. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Igal inimesel on erinev lõhn. Kuidas täpselt haistmine käib? 1) Hingame aineosakesed sisse. 2) Osa neist satuvad ninasõõrme haistmispiirkonda, kus on palju haistmisrakke. 3) Aineosakesed lahustuvad ninaõõnes olevas limas, mida eritavad näärmerakud. 4) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmiserakkude karvakesi ja põhjustavad närvirakkudes närviimpulsse. 5) Närviimpulsid kanduvad mööda haistmisnärve peaaju piirkonda, kus lõhnad eristatakse ja kindlaks määratakse. Kompimine Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri, vibratsiooni, survet jms.
mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu? Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke. Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule. Seega kõik inimesed tunneksid apelsini lõhna, isegi kui nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube
6) fantosmia - haistmishallutsinatsioonid, mis tekivad ilma reaalse lõhnaärritita; 7) olfaktoorne agnoosia – võimetus lõhnu ära tunda Tekkepõhjused Haistmistaju häiretel võivad olla erinevad tekkepõhjused, mis: 1) takistavad lõhnamolekulide kulgu tänu ninakinnisusele krooniline nohu ninapolüüpid 2) kahjustavad haistmisepiteeli ja selles olevaid haistmisrakke viirusinfektsioonid, õhus lenduvad toksiinid 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja haistmisnärvi Kasvajad närvirakkude degeneratiivsed protsessid Ülemiste hingamisteede infektsioonid Kõige sagedasemaks lõhnataju nõrgenemise või kadumise põhjuseks. Arvatavasti kahjustavad viirused ja bakterid haistmisepiteeli > nina limaskestade turse, hüpereemia, hattude nekroos, rakkude hävinemine.
mis põhjustab paanikat jm. Kahjustav toime psüühikale. Üle 20000Hz ultrahelid. Looduses kasutavad seda näiteks nahkhiired ja delfiinid. Tugevusastmelt kuuleb inimene kuni 140 detsibelli, mille ületamisel purunevad trummikiled või tekivad püsivad kahjustused. Inimene tunneb ainult valu, ei tunne midagi. Kuulmistundlikkust kahjustab ka pidev viibimine müras. 3.Haistmisaisting tekib, kui õhus levivad aineosad mõjutavad ninasõõrmetes olevaid haistmisrakke. Ninna võivad sattuda ka suu ja neelu kaudu. Inimestele ei ole nii oluline kui loomadele. Teatud loomad suhtlevad lõhna abil. Feromoonid lõhnaained, mida loomad eritavad. Kunagi olid ka inimestel freoonid. Lõhnade iseloomustamiseks kasutatakse mingit kindlat objekti, kuus kategooriat: lille, muskus, roisk, teravad, leeterlikud ja ...lõhnad. Naised meestest lõhnatundlikumad, kuid see sõltub ka paljuski eluviisist
paksemaks kihiks on sidekoeline sarvkesta pärissubstants (substantia propria corneae). Neljandaks kihiks on tagumine piirikiht (lamina limitans posterior). Kõige sisemiseks kihiks on ühekihiline lameepiteel (epithelium posterius corneae). 10. Olfaktoorne epiteel - kus asub, funktsioon Olfaktoorne epiteel on kollaka värvusega, mis on tingitud pigmendi sisaldusest epiteelis ja näärmetes. Haistmisepiteel on samuti mitmerealine epiteel, mis sisaldab tugirakke, harjasrakke, basaalrakke ja haistmisrakke (bipolaarsed neuronid, moodustavad haistmisnärvi). Haistmisregiooni limaskest sisaldab ka tubuloalveolaarseid seroosseid haistmisnäärmeid. 11. Emaili, dentiini ja tsemendi ehituse võrdlus Emaili moodustavad emailiprismad ja prismadevaheline aine. Enameloblastid produtseerivad emaili. Iga enameloblast moodustab ühe emailiprisma, mis on emaili struktuuriühikuks. Emailiprismad koosnevad peenest fibrillaarsest võrgust ja nad sisaldavad hüdroksüapatiitide mineraalkristalle
Signaaliülekanne on seotud G-valkude, cAMP ja viimastest sõltuvate katioonkanalitega, kuid leitud on ka teiste signaalainete olemasolu (IP3, cGMP, CO). Retseptori aktivatsiooni tulemuseks on membraani depolarsiatsiooni ja AP genereerimine aksonil. Haistmismeele sensorid ehk haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis. Õhk sattub siia põhiliselt difusiooni teel või kiire ja sageda hingamise abil. Haistmisrakke on 40-100 miljonit. . Lõhnaainete vastuvõtt on seotud sensori ehituse erinevustega. Lõhnaaine seotakse spetsiifilise suuruse ja kujuga vastavasse molekuli äratundmiskohta, kus tekib sensoripotentsiaal ( Na ja K kanalite teema) Haistmisrakud on primaarsed bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks. (Dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele,
25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Haistmismeele sensorid – haistmisrakud – paiknevad ninaõõnes ülemises ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis. See piirkond, mida katab 4-5 cm(2) suurune haistmisepiteel, on peamistest hingamisteedest kõrval. Õhk satub sinna difusiooni teel või kiirel ja sagedasel hingamisel. Inimesel on erinevatel andmetel 40- 100 miljonit haistmisrakke, raku pinnal paikneb 6-12 aktiivselt liikuvat karvakest ehk tsiili. See soodustab nende kontakteerumist lõhnaainetega, ühtlasi suureneb kokkupuutepind lõhnaainega 100-150 korda. Haistmisrakud on primaarsed bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks. See põimub teiste samalaadsetega 15-20ks haistmisnärviks. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas
annaabi.ee 
