Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko LUUSTIK kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil selgroo küljes on roided, mis moodustavad rinnakorvi jäsemed on tugevad ja võimaldavad kiirelt liikuda MEELEELUNDID Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid HINGAMINE Kõik roomajad hingavad kopsudega
Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Millised on roomajate peamised meeleelundid? Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Roomajate ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Lisaks sellele on soomuselistel haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse. Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks. Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid. Kuidas roomajad sigivad ja arenevad? Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene
on arenenud väljasopisena peaaju algmest. Haisteelund kujutab enesest ninaõõne limaskesta haistepiirkonda kummalgi pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas. Ta võtab enda alla umbes 4 cm suuruse pindala. Elund koosneb retseptoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest. Tugirakud on silinderjad pigmentisisaldavad rakud, nende vahel paiknevad haisterakud on poolikujulised kahe jätketega (bipolaarsed) närvirakud. Perifeerne jätke on lühike ja tungib tugirakkude vahelt läbi haisteepiteeli pinnale ja ulatub sellest tundlike haistekarvakestega välja. Tsentraalne jätke on pikk, peenike ja kujutab endast neuriiti. Haisterakkude neuriidid liituvad haisteniidikesteks ja siirduvad läbi sõelluu sõellestme suuraju haistesibulasse, kus nad annavad erutuse edasi selle närvirakkudele. Haistmisepiteelis on selle põhilestmesse ulatuvaid haistenäärmeid, mistõttu on haisteepiteel alati märg ja kuivamise eest kaitstud. Haistenäärmete nõre
neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? I. neuraaltoru - KNS (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia II. neuraalhari - parasümpaatilise, sümpaatilise, sensoorse närvisüsteemi neuronid, III. Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid IV. pinnaektoderm: a. ektodermaalsed plakoodid - sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud, kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) b. epidermis e marrasknahk - higinäärmed, karvafolliikulid, küünised Mis protsess on neurulatsioon (primaarne ja sekundaarne; mis selle käigus tekib ja kuidas; kuidas kutsutakse neurulatsiooni läbivat embrüot) protsess, mille käigus muutuvad kindlad ektodermaalsed piirkonnad (pinnaektoderm, neuraalhari, neuraaltoru) üksteisest füüsiliselt ja
mis reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist. Üldiselt on haistmismeel loomade meeltest kõige vähem uuritud. Lõhnaainete kontakteerumine retseptoritega toimub sissehingamisel ja difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete. Õhuvoolu läbi sõõrmete saab suurendada intensiivse nuuskimise abil. Haisteepiteeli hoiavad niiskena lima tootvad näärmerakud. Haistmisrakud adapteeruvad kiiresti, juba mõne sekundi jooksul. Haistmismeel on toidu otsimise ja valimise ning sotsiaalse käitumise suhtes isegi tähtsam kui maitsmismeel. Uriinis ja tupeeritistes leiduvad feromoonid, mitmete näärmete lõhnaained jne. etendavad olulist osa loomapopulatsioonis isendite vahelistes suhetes.
reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist. Üldiselt on haistmismeel loomade meeltest kõige vähem uuritud. Lõhnaainete kontakteerumine retseptoritega toimub sissehingamisel ja difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete. Õhuvoolu läbi sõõrmete saab suurendada intensiivse nuuskimise abil. Haisteepiteeli hoiavad niiskena lima tootvad näärmerakud. Haistmisrakud adapteeruvad kiiresti, juba mõne sekundi jooksul. Haistmismeel on toidu otsimise ja valimise ning sotsiaalse käitumise suhtes isegi tähtsam kui maitsmismeel. Uriinis ja tupeeritistes leiduvad feromoonid, mitmete näärmete lõhnaained jne. etendavad olulist osa loomapopulatsioonis isendite vahelistes suhetes.
gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja ektodermaalsetele plakoodidele (sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud ja kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) 34 Neuraalharja rakkudele – neist tekkivad omakorda parasümpaatilise, sümpaatilise ja sensoorse närvisüsteemi neuronid, Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, mitmed peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid jpm) Neuraaltorule – millest arenevad kesknärvisüsteemi (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia 62. Induktsioon
annaabi.ee 
