Põllumajanduse reformid: *võeti vastu seadused ja meetmed, et farmerid vähendasid vabatahtlikult tootmist. Need, kes nõustusid, neile korvas riik kahjumi. Põllumajandustootmine langes ja hinnad tõusid; * hakati suuremat tähelepanu pöörama sordiaretusele ning soodustati kindlate kultuuride kasvatamist. Sotsiaalsed reformid: * arendati välja sotsiaalhoolekande süsteem. Vanadekodud, lastekodud, internaatkoolid puudust kannatavatele lastele; haigustoetused; puude ja töövõimetuse määramine ning vastava toetuse saamine; * laiendati ametiühingu õigusi (said õiguse streikida). Said õiguse osaleda palga läbirääkimistel. USA seisukohast oli see uus suhtumine riiki ja majandusse. Ülejäänud riikides oli see tähtis, kui osades riikides püüti majanduskriisi ületada repressioonidega ning totalitaarse valitsemisega, siis USA tegi seda demokraatiaga. Üldhinnang Venemaa majandusele ja poliitikale 20. sajandi algul.
ametiauto 5 toitlustamissoodustus sportimissoodustus jne · Töövahendite kasutamine isiklikuks otstarbeks (auto, mobiiltelefon, ettevõtte puhkekompleks jne.) · Isiklikke vajadusi rahuldavad toetused (puhkus, perekonnaliikmete eest hoolitsemine jne.) · Tervisega seotud soodustused (haigustoetused, arstlik läbivaatus jne.) · Finantstoetused (laenud, käendused, allahindlused jne.) · Maksed pensionifondi 15. Töötasu süsteemi kujundamine erinevatele organisatsioonidele · Bürokraatlik organisatsioon (näiteks avalik sektor) tasu kujuneb ametikoha, mitte inimese väärtuse või tööpanuse alusel sisemine õiglus on olulisem konkurentsivõimelisusest tööjõuturul palkade üle toimub tihe kontroll
Suits, F.Tuglas, E.Vilde. 19.-20- sajandi vahetusel hakatakse kultuuriliste probleemide kõrval tähelepanema ka majanduslikke probleeme: sotsiaaldemokraadid, Teataja. Tuleb välja ka linna haritluskond, kes on saanud juba ülikooli hariduse. 1905. aasta revolutsioon Oli omane nähtus kogu Vene tsaaririigile. Põhjused: 1. Sotsiaal-majanduslikud põhjused (maapuudus, hind on kõrge, töölistel pikk tööpäev, vähe palka, sotsiaalsed garantiid puuduvad nt pension, haigustoetused, puudetoetused) 2. sotsiaal-poliitilised põhjused Venemaal oli absoluutne monarhia, tsaari ainuvõim, parlamenti polnud. Õigusi ja vabadusi nt õigust ühineda, pidada koosolekuid polnud. 3. rahvuslik rõhumine puudutab eeskätt Venemaa äärealasid. Nt ka Eestis, üheltpoolt venestamine, teiseltpoolt baltisakslased. Ajend 1905. Aasta revolutsiooniks oli VERINE PÜHAPÄEV. Leidis aset Peterburis, kus
kokkuhoiupreemiad mida makstakse tootmistegurite kokkuhoiu eest muud preemiad- tootmisvahendite parema kasutamise preemiad seisu-, tühikäigu- ja remondiaegade lühendamise eest LISAKS TÖÖTASULE lk 117 võib töötaja saada ettevõttest täiendavaid sotsiaalseid soodustusi; lk 118 sot.liigid rahalised soodustused ja toetused materjaalsed esemed'teenused jne Seaduse ja töölepingutega fikseeritud soodustused (sotsiaalkindlustusmaksed, haigustoetused jm.) ei kuulu täiendavate sotsiaalsete soodustuste hulka, kuivõrd need on ettevõttele kohustuslikud. osaleda ettevõtte kasumis, lk 119 Peretoetused, jõulutoetused(mitte preemiad), teenused neid ei saada vastavalt tööpanusele. Olulised motivaatorid, mis tõstavad kõikide töötajate tootlikkust, olenemata selles kui suur on nende panus. Kogu hüvitis, mida töötaja ettevõttest saab, koosneb seega: lk 120 tariifsest töötasust
5.Ettevõtte sotsiaalabi töötajatele Ettevõte võib osutada vabatahtlikku sotsiaalabi oma töötajatele, et tõsta töötajate motivatsiooni. Konkreetseid vorme on palju, abi andmise kriteeriumide alusel võib jaotada: tasumisvormi järgi, saajate ringi, osutamise sageduse, vajalikkuse astme, mõõtmisviisi, kulude arvestamise viisi, abi eesmärgi ja olemuse järgi. Abi osutamise eesmärkide ja vormide järgi jaguneb sotsiaalabi järgmiselt: *majanduslik abi (jõuluraha, haigustoetused, eluasemeabi, juubelikingitused jne.); *kindlustamine riskide vastu nii tööl kui igapäevases elus (pensionilisad); *eraelu korralduses oleva ebavõrdsuse tasandamine (perekonna lisatasud, sünni- ja abiellumistoetused); *vaimsete ja sportlike huvide rahuldamine (raamatukogud, koolitused, sporditoetused). Keskmiselt on ettevõtetes sotsiaalabi summad 10-15% kuupalgast, tavaliselt on need summad suurtes firmades ka suuremad. Abistamise motiivid on majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised
a, jõustus 1955. seda konventsiooni on peetud ka sotsiaalkindlustuse konstitutsiooniks, kuna nimetatud konventsioon sätestab sotsiaalkindlustuse miinimumstandardid. Käsitletav ILO konventsioon võtab kokku kõik sotsiaalkindlustuse valdkonnad, mida selle ajani on käsitletud eraldi konventsioonides. Konventsiooni peamiseks objektiks on miinimumstandardid sotsiaalkindlustuse eri valdkondadele. Konventsioon reguleerib üheksat suuremat valdkonda: 1) meditsiiniline abi, 2) haigustoetused, 3) invaliidsustoetused, 4) vanadustoetused, 5) toitjakaotustoetused, 6) tööõnnetustoetused, 7) perekonnatoetused, 8) rasedus- ja sünnitoetused, 9) töötute toetused. Sotsiaalkindlustuse konventsioon defineerib üheksa sotsiaalkindlustuse valdkonda. Kõik, v.a esimene nendest toetustest, garanteeritakse peamiselt sularahas, kuid kaks nendest tööõnnetustoetus- ning rasedus- ja sünnitustoetus sisaldab endas ka meditsiinilist abi
annaabi.ee 
