Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"haigustesse nakatumise viisid" - 8 õppematerjali

30
pdf

BIOLOOGIA AINEKAVA projekt

10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, pärilikkuse, ev...

Bioloogia - Põhikool
27 allalaadimist
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunn...

Bioloogia - Keskkool
153 allalaadimist
4
doc

Bakterid ja Bakteriaalsed haigused

Pasteur 1857 a. Tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud,see on kuni 70 kraadini kuumutamine. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878 a. Jõudis ta haiguste juurde Jõudis tõeni, et haigus ­ see on elusorganismidest põhjustatud. Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes....

Bioloogia - Keskkool
44 allalaadimist
62
doc

Üldbioloogia materjal

elus organisimides on 70 ­ 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid ­ 97 ­ 98% · C/O/H/N/P/S ­ mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 ­ 2,5, happ...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
51 allalaadimist
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) ­ sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) ­ pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvan...

-
43 allalaadimist
38
doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

Keskkonnas liiga palju haigustekitajaid. Lahendus: vasikate jootmisskeemide ümberkorraldus. Üleminek täispiimalt täispiimaasendajale peab toimuma sujuvalt. Vasikate elupaiga vahetus ei tohi käia koos söötade samaaegse vahetusega. Bokside ja asemete puhastus ja deso. 15 . Karjatervishoiu korraldus vasikate kopsuhaiguste vältimiseks Kui vasikaid peetakse individuaalsulgudes, tuleb nad grupisulgu üle viia 2-3 nädalat pärast võõrutamist. Kui me kohe viime enne võõrutust või liiga vara päras võõrutust, on see vasikatele suur stressi allikas. Stressi tagajärjel tekib alati suur haigestumine ja ka üksteise imemine. Põrandapinda peaks olema 6-12 nädala vanustel vasikatel: 1,5-2m2, õhupinda 8-9m3. Kui vasikaid peetakse väiksemas õhuruumis, on kopsuhaigused sagedased külalised. Ohuallikas hingamisteede haigustesse on pime, rõske, üleasustatud laut talveperioodil ning kuum, halvasti ventileeritud laut suveperioodil. Kõige varem nakatuvad vasikad viirushaigustesse. Seejärel bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikku. Kontrollvõtted kopsuhaiguste vältimiseks. Soe ja kuiv allapanu. Vähendada õhuniiskust. Vasikate tihedus peab olema õige. Vältida erinevas eas vasikate ühte gruppi tõstmist (neil on erinev immuunsus ja erinevad mikroorganismid). Valguse tagamine. Hoida vasikad eraldi täiskasvanud loomadest. Vaktsineerimine. Vasikalatrite ja aedikute puhastamine. Mineraalelementide, vitamiinide, energia-proteiinitarve peab olema kaetud. 16. Võtted vasikate kõhulahtisuse esmaabis Vasikas jääb nõrgaks ning sureb kõhulahtisuse korral veepuudusesse. Kõhulahtisuse korral viiakse organismist välja naatrium, kloriidid, bikarbonaadid jt. elektrolüüdid. Kahjustatud sooleseina tõttu ei saa imenduda glükoos ning teised toitained. Ats...

Ainetöö - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
19 allalaadimist
6
docx

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused

2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad haigestuda loomade haigustesse .) Priionhaiguste kujunemine : 1. tõvestav valk puutub kokku normaalse priionvalguga ja normaalne muutub samuti tõvestavaks. 2. tõvestavad valgud ei lagune. Nad kogunevad närvirakkudesse - rakk ummistub ja sureb. Surnud rakk laguneb ja valk nakatab uusi rakke. Surnud rakkude asemele jäävad mikrotühimikud, sest närvirakud ei jagune *Surma põhjuseks on närvisüsteemi ulatuslik kahjustus. * Haigestumise võimalus : 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand) 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3. Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida (kui muutub priionvalku määrav geen). Priionhaigused Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad liikumishäired,siis osaline halvatus, sülje vo...

Bioloogia - Keskkool
3 allalaadimist
14
docx

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ2 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Referaat Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................1 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS...............................................4 2.TERVISERISKIDE HINDAMINE.............................................7 3.TÖÖKESKKONNA ohutegurid.............................................9 4.KOKKUVÕTE....................................................................12 5.KASUTATUD KIRJANDUS...................................................13 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS...

Riskianalüüs ja... -
87 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun