prognoosid näitavad ülekaaluliste arvu vähenemist. TERVISE ARENGU INSTITUUDI VÄRSKE ÜLEVAATE JÄRGI KAOTAS EESTI RAHVASTIK 2013. AASTAL 493 740 ELUAASTAT – MEHED 223 190 JA NAISED 270 550 AASTAT. (2006. A 474 521) Tervisekaotuse peamised põhjused: südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad, vigastused ja mürgistused. Need moodustavad üle 80 protsendi enneaegsete surmade põhjustest ja 40 protsenti haiguskoormusest. Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest kõige suurem vanuses 25–35 eluaastat. Terviseriskidest põhjustavad suurimat tervisekadu Eestis: ebatervislik toitumine, kõrge vererõhk, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine ning ülekaalulisus, kõrge veresuhkrunäitaja. Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud
..................................................................................14 SISSEJUHATUS Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas. Ülekaalulisus suurendab oluliselt riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse nagu näiteks 2. tüübi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Need on peamised haigused, mis põhjustavad enneaegset suremust. Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve tõttu, sellel järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate kaotus. Ülekaalu peamised põhjustajad on vähene kehaline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine. 32% täiskasvanud (1664 aastastest) meestest ning 30% naistest tegeleb spordiga 30 minutit või enam vähemalt korra nädalas. Kogu Eesti täiskasvanud elanikkonnast 43% tegeleb spordiga väga harva või üldse mitte
GFATM on iseseisev rahvusvaheline eraõiguslik fond, mis paikneb Sveitsis. Organisatsiooni üldised toimimise põhimõtted on järgmised: GFATM koondab ja jaotab ressursse võitlemaks HIV/AIDS-i, tuberkuloosi ja malaariaga erinevates riikides. Fond ise ei tegele programmide elluviimisega elluviijateks on kohaliku tasandi organisatsioonid ja spetsialistid. GFATM jaoks on prioriteediks hästi koostatud taotlused riikidest ja regioonidest, kus on kõige suuremad vajadused lähtuvalt haiguskoormusest, kuid vähe finantsressursse epideemiaga võitlemiseks. Samuti toetatakse tärkava epideemiaga piirkondi. Fond rahastab programme vaid siis, kui antud abi ei asenda ega vähenda juba olemasolevaid finantseerimisvõimalusi riigis, vaid lisandub nendele. Rahastatakse nii ennetustegevust kui ravi vastavalt kohalikul tasandil määratletud vajadustele. Fond innustab uute partnerlussuhete teket kohalikul tasandil, toetades erinevate sektorite ühist
on läbi viidud Austraalia Victoria osariigis (Vos 1999). Selles uuringus käsitleti terviseriske mis on ka Eestis olulised, mistõttu on põhjust võrrelda Eesti ja Victoria riskikoormuse tulemusi. Eesti ja Victoria (Austraalia) tulemusi kõrvutades selgub, et Eestis põhjustavad mõned riskitegurid suurema osa rahvastiku eluaastate kogukaotusest võrreldes Victoriaga. Eriti suur on erinevus alkoholist tingitud kaotuses, mis Eesti rahvastikul põhjustab 7% ja Victorias 3% rahvastiku haiguskoormusest. Alkoholist tulenev väiksem tervisekaotus Victorias on tingitud alkoholi mõõdukamast tarbimisest. Kolmandiku võrra suuremat eluaastate kadu rahvastiku kogukoormusest põhjustab Eestis ka füüsiline inaktiivsus, mõnevõrra suurem on kaotus puu- ja juurviljade vähesest tarbimisest ning ülekaalu tõttu. Victorias moodustas narkootikumide tarbimine, riskiv seksuaalkäitumine ja suitsetamine Eestiga võrreldes suurema osa rahvastiku tervise kogukaotusest.
Andmed on esitatud 2002. a näitajate alusel. Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga Euroopa Liidu liikmesriikides 2004 Diagrammilt näeme, et Eesti keskmine eeldatav eluiga, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on kõige väiksem. Umbes 72 aastat. Suremus sagedamini esinevatesse haigustesse (100 000 inimese kohta) Eestis on südame-veresoonkonnahaigused peamine surmapõhjus: 54% kõigist surmajuhtudest. Sealjuures moodustab südame isheemiatõbi 14% kogu haiguskoormusest ja 32,5% kõigist surmajuhtudest. Suremus südame isheemiatõve tagajärjel on Eestis märkimisväärselt suur: 336 juhtu 100 000 inimese kohta; Eurooa Liidus vastavalt 97 juhtu 100 000 inimese kohta. Võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega on Eestis suremus ajuinsulti oluliselt suurem: 163 juhtu 100 000 inimese kohta Euroopa Liidu teistel riikidel vastavalt 61 juhtu 100 000 inimese kohta. Pahaloomulised kasvajad on teine suurem surmapõhjus Eestis, moodustades 19% surmadest
vanus (väike surmade absoluutarv) ja 25-65 a. Tervisekadu Kaotatud eluaastate arv 2002.a. 338000 (elanikke samal aastal 1 361 242), sellest 140 tuhat haiguste ja vigastuste ja 198 tuhat surmade tõttu enne keskmise oodatava eluea saabumist. NB. See on lihtsustav lähenemine, kui kõik oleks elanud faktiliselt selle vanuseni, oleks keskmine oodatav eluiga palju kõrgem Südame veresoonkonna haigused annavad 33%, haigused 20% ja välispõhjused 12% haiguskoormusest 2012 a. võib eluaastate kadu AIDSI haigestumise tõttu olla sama suur kui südame- veresoonkonna haiguste läbi 2002 a. Kaotatud eluaastate meetod: Dempsey, 1947 DALY = kaotus suremuses (YLL)+kaotus haigestumuses (YLD) YLL= surmade arv (N) x erinevus oodatava eluea standartist (L) YLD = haigestumus (I) x haiguse kestus(D) x haiguskaal (DW) Kaotus suremuses: Suur ebavõrdsus suremuses meestel ja naistel. “Varase” suremuse tähendus – 13%
annaabi.ee 
