mehhanismid. Adenosiiniretseptorite ja fosfodiesteraasi roll metüülksantiinide toimes. Metüülksantiinide toime teistesse elunditesse (süda, veresooned, neerud, KNS jne) ja kõrvaltoimed. Metüülksantiinide farmakokineetilised aspektid (biotransformatsioon ja eritumine). Koostoimed teiste ravimitega. Metüülksantiinid • Teofülliin (Theophyllinum) – rakendatakse kui haige ei reageeri enam beeta-adrenomimeetikumidele, rakendatakse tavaliselt juba haiglatingimustes (haigel status asthmaticus ehk püsiv bronhospasm) tilkinfusioonina : a) Farmakokineetika ▪ plasmas terapeutiline kontsentratsioon,mis võtab maha bronhospasmi on 15 g/ml, aga juba > 20 g/ml – toksiline st terapeutiline laius väga väike. Üledoosi korral stimuleeriv toime südamele (arütmia, tahhükardia), toime KNS-le (läbi HEB) – toob kaasa krampide tekke
roojamist. Jälgida, et ei vigasta nahka hooldusega. Mitte kasutada hüdrokortisoonkreemi korral kilemähet, kuna see vähendab ravimi imendumist. Enne salvi peale määrimist teha õhuvanni. Kasutada niisutavaid kreeme. Hoida lapse voodipesu ja riided kuivad. Õpetada vanematele lapse naha hooldust vedelikukao vältimine, anda rohkesti juua (soovitav gaseerimata mineraalvesi, raviteed, lahjendatud mahlad). Haiglatingimustes tilkinfusioon; mineraalsoolade defitsiidi vältimine (spetsiaalsed lahused). dieet, toit peab olema kergesti seeditav, vältida rasvaseid ja vürtsiud toite. Paranemisperioodis valgurikas toit (keedetud tailiha, kohupiim); palaviku korral palavikku alandavaid ravimeid; hügieenireeglite jälgimine, käte pesemine (uue nakkuse vältimine ja teistele edasi andmine, hooldaja enda nakatumine); higistamise korral voodipesu ja ihupesu vahetamine, nahaprobleemide vältimine,
· Ninahingamine tuleks hoida vaba (vajaduse korral tarvitada ninatilkasid). · Oluline on kaasuvate krooniliste haiguste (II tüübi diabeet, kõrgvererõhktõbi, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) tulemuslik ravi. Positiivse rõhuga hingamisaparaadi (CPAP) kasutamine une ajal hoiab ära hingamispausid ja uneaegsed kudede hapnikuvaeguse episoodid. Aparaati on võimalik kasutada iseseisvalt kodus, eelnevalt tuleb selle optimaalne tööreziim haiglatingimustes välja selgitada. Erialases kirjanduses on rohkesti andmeid enesetunde ja elukvaliteedi ning töövõime paranemise kohta uneapnoehaigetel, kel on rakendatud CPAPd. (Vaata LISA'st Foto 1 ja Foto 2) Ka Eestis on see ravimeetod kättesaadav, kuigi ilmselt praegu veel oluliselt alakasutatud. Eeldatavasti võiks Eestis sellist ravi vajada 1240 inimest, meil kasutatakse seda meetodit vaid mõnelsajal inimesel. Ligi 510% uneapnoehaigetest vajab kirurgilist ravi, mille eesmärgiks on kõrvaldada
ehk ärajäämasündroom: äärmiselt halb ja raskesti talutav, mõnedel juhtudel eluohtlik seisund, mis tekib mõnuaine toime lahtumisel. Sõltuvusravi põhimõtted psühhiaatrilises raviasutuses 1. Ravitaktika valik oleneb sõltuvuse raskusastmest, võõrutussündroomi intensiivsusest, tarvitavast psühhoaktiivsest ainest, psüühilisest ja kehalisest seisundist ja muidugi isiku soovidest. 2. Raskematel haigusjuhtudel on sageli otstarbekas ravi esimene etapp läbi viia haiglatingimustes, et paremini jälgida haige seisundit ja vältida ravi enneaegset katkestamist. 3. Haiglaravile peaks järgnema ambulatoorne sõltuvuse eriravi ning hiljem retsidiive vältiv toetusravi. 4. Nõrgema toimega ainetest võõrustamise ravi võib kogu ulatuses toimuda ambulatoorselt. 5. Medikamentoosse ravi eesmärk on vähendada vaevusi ägeda võõrustussündroomi korral, korrigeerida psüühikahäired ja kehalisi komplikatsioone. Järelravis on medikamendid soovitatavad tungi vähendamiseks. 6
vahendeid ja vererõhu mõõtmise piirkondi. Põhjalikumalt käsitletakse mitteinvasiivse auskultatoorse vererõhu mõõtmise metoodikat, normoloogiat ja patoloogiat. 8.3.5.1. Arteriaalse vererõhu mõõtmise invasiivne meetod Invasiivne meetod võimaldab patsiendi vererõhu pidevat jälgimist, löök- löögilt rõhu jälgimist, kanüülist vereproovide võtmist igal ajahetkel. Invasiivset ehk otsest vererõhu mõõtmise meetodit kasutatakse vaid haiglatingimustes intensiivravis. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Sell 2003). Vererõhu otsesel mõõtmisel viiakse otse arterisse (a. radialis) kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri (steriilsed või mittesteriilsed) ja registreerimisseadmega. Õe osaks on patsiendi ettevalmisatmine protseduuriks ning steriilse laua katmine protseduuri teostamiseks. Kanüül paigaldatakse arterisse arsti poolt. (Iivanainen jt 1997, Sarapuu jt 1998, Kingisepp 2001, Sell 2003
See nõuab kannatust, motivatsiooni, arusaamist patsiendist kui indiviidist, visadust ja kogemust tagada patsiendiga suhtlemine arusaamise ja vastamise tasandil. On olemas mitmeid alternatiivseid suhtlemismeetodeid, et aidata patsiendil suhelda kirjutamine, smbolite kasutamine, miimika ja puudutused (Solnik 2002). Lapse puhul tuleb lähtuda vanusest ja sellest tulenevalt individuaalsetest oskustest. 5.5.2. Intubeeritud lapsele turvalise keskkonna säilitamine Haiglatingimustes ja lapspatsiendi iseärasusi silmas pidades tuleb tagada lapsele võimalikult valutu kohanemine võõras keskkonnas. Intensiivravi palatites on tihti ka mitu patsienti ühes palatis koos, tuleb tagada võimalikult käratu tegutsemine. Õed peavad oskame ennetada patsiendiga juhtuda võivaid õnnetusi ja tagama nende ära hoidmise. (Roper jt 1999). Haigla erineb suurel määral lapse tavalisest mängimise keskkonnast. Vastsündinu eas on oluline, et lapsel oleks kokkupuude oma vanematega
Maksimaalne ravimi kasutamine toime saabub 11- vastunäidustatud, v.a. 23 min pärast. elutähtsad näidustused haiglatingimustes. Uneapnoe sündroom. Krooniline pulmonaalne puudulikkus. Diasepaam ei
annaabi.ee 
