Samal aastal levis programm ka Tartu maavalitsusse, seepärast tuli hakata kliente koolitama, et nad oskaksid iseseisvalt arvutit ja programmi kasutada. (Raidi Saar 2011) AS Saru arengu seisukohalt oli olulise tähtsusega kliendiks Elva haigla. Haigekassa arveldamised toimusid liikmekaardi arvete alusel. Uus süsteem vajas spetsiaalset raamatupidamisprogrammi ning Raidi Saar arendas välja kindla sihiga programmi. Iga maakonna keskustes olid haigekassad, seepärast hakkasid tarkvara vastu tundma huvi Saaremaa ja Hiiumaa haigekassad. Sealsed omavalitsused ja maavalitsused tundsid huvi raamatupidamise vastu ning seal tekkis ridamisi uusi kliente: Kuressaare haigla ja linnavalitsus; Emmaste, Kõrgessaare, Pühalepa vallavalitsused. Mujalt vabariigist lisandusid Imavere, Koeru ja Türi vallavalitsused. 1994. aastal oli programmi tuntus nii suur, et hakati huvi tundma teistest Eesti maakondadest. Kliente tuli juurde Viljandi, Võru, Valga, Põlva,
ette haigekassade loomise tööstusettevõtetes ning nende kaudu toetuse maksmise töölistele nii tööõnnetuse kui ka üldhaigestumise ja sünnitusega seotud töövõimetuse ajal. Tööstusliku töö seadus 1912 Reguleeris tööõigust, töökaitset, haigus- ja töövõimetuskindlustust eeskuju Saksa seadustest; Seadus kestis vähemalt 30 töölisega ettevõtetele erandjuhtudel ka 20 töölisega ettevõttele; Ei sisaldanud vanaduskindlustust; Haiguskindlustust korraldasid haigekassad (kuni 2% töövõtja palgast); 1917. a täiendati seadust haiguskindlustuse ulatus laienes vähemalt 5 töölisega ettevõtetele; 3 kindlustusliiki Abiraha järgi eritati kolme kindlustusliiki: Haiguskindlustus töövõimetusabiraha ½ kuni 2/3 palgast alates 4. haiguspäevast kuni 26 nädalat aastas; Sünnituskindlustus sünnitusabiraha 2 nädalat enne 4 nädalat pärast sünnitust ½ kuni terve palga ulatuses;
Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale. Idakaubandusel oli Hansa olemasolus keskne kõht ning selle kaubanduse monopol oli Tallinna ja Riia käes. Käsitööliste ühendusteks olid lisaks gildidele tsunftid, mis koondasid ühe ala meistreid. Osa ,,peenemaid" tsunfte oli eestlastele suletud. Meistrite arv oli neis rangelt piiratud, kehtisid toodangu hulka, kvaliteeti ja hinda reguleerivad nõuded ning kitsendused. Nii gildid kui tsunftid olid ühtlasi seisusekaaslasi ühendavad klubid, hoiu- ja haigekassad, hoolekandeasutused ning vajadusel sõjaväeüksused. 13.-15. sajandil ehitatud Oleviste kirik Tallinnas. Kiriku köhal asus juba 12. sajandil skandinaavlaste kaubahoov kaupmeeste kirikuga. Kiriku nimetus tuleb kogu Põhjalas kõrgesti austatud
surutakse peale teatav maksu- jm reeglistik. saksamaal pandi alus ka riiklikule haigekassade- ja soltsiaalsüsteemile. tekkis riiklik meditsiinikindlustus (Bismarck). inglismaal ninepence for fourpence (inimene ise paneb 4 penni, riik 3 penni ja tehas 2 penni). saadi aru, et riigi arengule aitavad lisaks kirjaoskajatele ja motiveritud inimestele ka terved inimesed. tööliskond hakkas organiseeruma -> tekkisid haigekassad-> tekkis vajadus arstide järele. algas nn meditsiiniline proletariseerumine ehk siis arstid hakkasid tegutsema vastavalt haigekassade ja kindlustusseltside ettekirjutustele. inglismaal ja usas olid haiglad, mis toimisid filantroopial (ehk heade inimeste toetusel). suurenes vajadus lisafinantseerimiste järele, eriti kui tekkisid laborid ja arstiabi muutus keerulisemaks. kuna oma rahast ei jätkunud, siis lahendati probleem riigistamisega
Sõjavägi toetas 19. sajandil ka spetsialiseerumist, tekkisid erialaarstid (psühhiaatrid, silmaarstid jm). Riigi roll oli alates 19. sajandist keskne ka tervishoiusüsteemi loomisel, viimasest kujunes keskkond, kus arstid asusid otseselt tegelema riikliku poliitika elluviimise ja väljatöötamisega. 19. sajandil sai arstist niisiis üha enam vaba härrasmehe asemel, kes oma patsiente valis, palgatööline, kel oli sageli kohustus mingi struktuuri või rühmituse ees (haigekassad ja nende eelkäijad, riik jne). Selline positsioon arstikutse esindajaile pahatihti ei meeldinud, kõneldi kutse proletariseerumisest. Diskussioonid läksid kuni arstivande vajalikkuse kahtluse alla panemiseni. Teisalt kuigi arsti individuaalne iseseisvus devalveerus, muutus arsti kutse ühiskonna silmis väärtustatumaks ühiskonnad hindasid üha enam arsti mitte kui tagajärgedega võitlejat (ravijat), vaid kui ennetajat (tervishoiuspetsialisti). Arstid asusid
elektoraadile silma teha, lisaks leivale ja tsirkusele tulid tabletid ja haiglakohad. Murrang oli alanud, kui saadi aru, et riigi arengule aitavad kaasa mitte ainult kirjaoskajad, motiveeritud jne inimesed, vaid ka terved. Teema muutus aktuaalsemaks sedamööda, mida laiemalt levis kodanike õigus valida ja hääletada. Inglismaal tööliskond hakkas nii- või naapidi organiseeruma ning üks väljund sellel organiseerumisel oli haigekassade eelkäijate tekkimine. Olid haigekassad, tekkis vajadus ka arstide järele. Algas arstide paindumine haigekassade, kindlustusseltside kitsamalt, ühiskonna laiemalt ettekirjutuste alla (so kurikuulus meditsiinikutse proletariseerumine). USA-s kujunes välja erakapitalil põhinev kindlustusmeditsiin. Sai alguse 1920. aastatel, mil ülikooli õppejõud näiteks sõlmisid läbi oma tööandja sellesama ülikooli haiglaga lepingu. 20. sajandi keskel tarbisid haiglad 2/3 USA-s tervishoiule kulutatavast rahast. Inglismaal ja USA-s oli 19
inimeste elu ühiskonnas võrreldakse bioloogilises maailmas toimuvaga ja leitakse, et nii nagu loomariigis toimub olelusvõitlus, siis see sama toimub ka ühiskonnas, aga mitte loomorganismide vahel vaid inimeste vahel. Iga üksikisik võib ühiskonnas tegutseda vabalt, ainult et tasuks jälgida seda et ei mindaks vastuollu teiste indiviidide samalaadsete vabadustega. On mõttetu rääkida nähtustest nagu haigekassad, sotsiaalabi ja riigipoolsed toetused. See on ebaõiglane toetada vaesemaid ja kehvemaid teiste arvel. Õigus peaks ühiskonnas täitma nn öövahi rolli ta sekkub siis, kui midagi on juba juhtunud. Ei peaks valvama pidevalt. Seatakse küsimärgi alla sotsiaalse kontrolli ülesanded. See iseloomustab ka õiglusest arusaamist kui mõned inimesed ei saa ise ühiskonnas hakkama, siis nad hukkuvad. Võeti aluseks põhimõte, et kui saab ühiskonda bioloogilise organismiga võrrelda, siis