Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mart Susi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a Istungil osalenud isikud Kassaator M. Susi Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskäik 1. 2. aprillil 2003. a esitas AS Hansapank Harju Maakohtule hagi Mart Susi vastu, paludes kostjalt välja mõista 2 252 117 krooni 24 senti. Hagi esitamisel maksis AS Hansapank hagihinnast lähtuvalt riigilõivu 84 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 3. veebruaril 2000. a Concordia Rahvusvahelise Ülikooliga arvelduskrediidi lepingu ja M. Susiga nimetatud lepingu täitmise tagamiseks 26. septembril 2002. a käenduslepingu. Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nimelise erakooli haldajaks oli OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus, mille suhtes oli hagi esitamise ajaks algatatud pankrotimenetlus. Nimetatud osaühingu pankrot kuulutati välja 29
poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik TsMS § 175 lg 1: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses o mis on põhjendatud ja vajalik ulatus? (varem oli 5% hagihinnast, aga see on ebamõistlikult väike) o RKh kriminaalkolleegiumi praktika (koos EIÕK praktikaga) määrab mh, kui keerukas on asi, milline on vastaspoole tegevus, kellest või millest on tingitud istungite arv ja keskmine turuhind TsMS § 175 lg 3 valitsus kehtestab piirmäärad 66. Kohus vabastas kostja oma advokaadile tasu maksmisest, kuna kohus leidis, et advokaat
konkreetsed nõuded kohtusse esitatavatele menetlusdokumentidele, sh sätestab teatud juhtudel lisainformatsiooni esitamise kohustuse (näiteks info menetlusosalise kontakt- andmete väljaselgitamise osas). Kohtule saadetava dokumendi allkirjastab menetlus- osaline või vastavalt tema esindaja. 3 Lk 13 7 6. Tsiviilasja hind (hagihind) Kohtusse hagi esitamisel tuleb üldjuhul tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, hagihinnast. Tsiviilasja hinna nimetab hageja, vastavalt TsMS § 135 või määrab kohus, vastavalt TsMS § 136 toodule. Apellatsiooni-, kassatsiooni- ja määrus- kaebuse esitamisel on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 137 lg 1). Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind (TsMS § 122 lg 1). Hagihind on hagi- asjas hagis taotletu harilik väärtus (TsMS § 122 lg 2). Hagita asja hind on hagita asjas
Kui maksekäsu kiirmenetlus ja hagimenetlus lähtuvad eeldusest, et võlgnik on maksejõuline ja nõude lahenemine toimub kohtulahendi abil tulevikus. Hagimenetlus. Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam, keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana. Näiteks on 200 000 kroonise hagihinna puhul riigilõivuks 10 250 krooni. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt. Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu sisse nõuda). Advokaadile, muule
Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on uhtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 98. Kirjelda hagimenetluse protsessi Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam, keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt. Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu sisse nõuda). Advokaadile, muule lepingulisele esindajale ja nõustajale kulutatud summad mõistetakse kaotajalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (s
põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41. Kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui tegemist on tagaseljaotsuse või kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, sõltumata hagihinnast. (TsMS § 444). Kohtuotsuse täitmine on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga, kuid kohtuotsuses võib määrata ära otsuse täitmise korra, viisi ja tähtaja (vt lisaks TsMS § 445), samuti selle, et otsus kuulub täitmisele viitamatult või kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldatakse hagi tagamise abinõusid. Kohtuotsuse täitmist saab pikendada ja ajatada, muuta täitmise korda ja viisi üksnes kohus, mitte kohtutäitur iseseisvalt. Täitmist reguleerib kohus vaid poole taotusel.