Metsik ja isemeelne,käitua ta harva väärikalt ja ei mõelnud oma tegude õigustatusele,või tagajärgedele. Poeet Homeros nimetab teda "hulkade tapjaks" ja "linnad hukkajaks". Iliases haavab teda tapluses lihtsurelik Diomedes , keda abistab Athena, kes erinevalt Aresest kasutab ka oma mõistust. Ares oli Aphrodite armuke ning esines kreeka kunstis habemiku sõdalase ja alasti noormehena. Kronos (Aeg) on titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Uranos vihkas ja kartis oma järglasi ning sundis lapsi emaüska jääma.Gaia veenmisel kastreeris Kronos Uranose kuldse sirbiga ja heitis kasutu organi merre, kust ilmus Aphrodite
Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna paksude müüridega. Iga 50 m järel vahitorn. Peavärv oli pühendatud jumalanna Istarile. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast
tahabsellega saadab ta unenägusid ning saadab ta ka surnuid allilma ning see on tema tunnusmärgiks. Muud Hermese tüüpilised atribuudid olid reisekübar ja rahakott- see näitab teda õnneliku leiu ja kasumi jumalana. Tänu sellele austasid teda vargad ja kaupmehed. Hermes kaitses ja õnnistas ka kodusid, kogu Kreekas seisid kivist hermid. (Fink, 2000) 6 hermid* - sambad jumala habemiku pea, vägeva mehelikuse tunnuse ja käsivarreköntidega millele sai pühendkingitustena ripitada pärgi. Hermese antiiksetest skulptuuridest on kuulsaim Praxitelese oma (4.saj eKr, Olümpia Muuseum), mis kujutab teda koos väikese Dionysosega teel nümfide juurde (Fink, 2000). Pilt 4. Hermes ja Dionysos (2015) 7 1.5 Hermes, kas hea või halb?
pühendatud. Argos oli tema lemmiklinn.(Hamilton 1975:20) 4.Poseidon Tema oli merede valitseja.Kronose ja Rheia poeg, Zeusi ja Hadese vend ning üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine.Tema relvaks oli kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema. Aga kui ta kihutas oma kuldse vankriga üle vete, vaibus vetemöll ja leevendav rahu järgnes talle vaiksetel ratastel. Kreeklased mõlemal pool Egeust olid meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Nad kujutasid teda habemiku ja lokkisjuukselise vanamehena.(Chaline 2005:50) Poseidoni naine oli Amphitrite, titaan Okeanose lapselaps. Amphiritega oli tal poeg Triton. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merde isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. "Suur Poseidon, on sinu kingiks meile tugevad ratsud, noored hobused, ja samuti
Koostatud, sõnastatud nii, et see nõue veenab just seda rühma. Proovige seda silmas pidada. Meedia roll on mõjuvõimas. Enamik publikust saab teada, mida nad arvavad olevat faktid sotsiaal probl kohta. Massim kasutab seda, kuidas avalikkus sots probl seletab. Kas läbi individualistkikke või sotsiaalsete seletuste. Mis on massimeediale iseloomulik? Massim personaliseerib. Kui massim-s räägitakse sots probl, siis enamatel juhtudel räägitakse seda läbi kindlate inimeste elu. Habemiku klipp rääkis tööpuudusest ja ajendiks oli tööbörs, mille TLV lauluväljakul korraldas. Habemik esindas klipis töötut. Tahame või mitte, kandub see, mis habemiku puhul nägime, üle kõikidele töötutele. Saame aru, et see on vale ja reporteri väljaotsitud ohver mis tunnet mmeil ei tekkinud ta tõmbas vaatajat, tõmbas tähelepanu. Kui habemik oleks olnud tartu ülikooli professor, oleks rääkinud tööpuuduse määrast, ei oleks see sama põnev olnud
I at alguses muutus Assüüria suurriigiks ja 8.saj eKr alistas Babüloni. Babüloonia kaudu võeti üle ka sumerite kultuuritraditsioon. Assüüria riigi pealinnad olid Dur- Šarrukin ja Ninive. Assüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt: Sargon II Horsabadis lossis oli 210 eri suurusega ruumi ja 30 siseõu, mis asetsesid 14m kõrgusel platvormil. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad habemiku mehe peaga. Seintel leidus madalreljeef kotkapäiste ja tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad sõjakatest stseenidest. Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega ja ühes stiilis. Nad on täise vormiga ning kindlalt kivisse raiutud
Bezdomnõi nägi Berliozi pea nõlvakult alla veeremist pealt ning oli sokis. Ta jooksis tagasi jõe äärde pingi juurde, kus nad olid enne professoriga vestelnud. Bezdomnõi hakkas teda kuriteos süüdistama, professor ei mõistnud teda. Regent kaitses professorit. Peatselt olid nii professor, regent kui ka süsimust kass teise tänava nurgal ning Bezdomnõi hakkas neid jälitama. Ta kaotas kõik silmist. Otsis professorit kõikjal, käis jões ujumas ning jättis riided habemiku valvata, see aga oli pärast kadunud. Bezdomnõi käis aluspükste väel linnas ringi ja jätkas professori otsinguid. V peatükk Tegelased: Kirjeldatakse MASSOLIT-i maja ning kiidetakse selle restorani. MASSOLITI juhatuse liikmed on närviliselt ootamas Berliozi, teadmata, et too on surnud. Viimaks läksid nad restorani, kus sõid ja tantsisid. Sinna saabus uudis Berliozi surmast, kõik olid ahastuses, asuti matuseid planeerima
Mida suuremaks ja tugevamaks riik kujunes, seda olulisemaks muutus ka kuningate kultus. Valitsejaid kujutati suure ja võimsana (Naram-Sini võidusteel), rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumal). Mesopotaamias olid suurimad lossid Assüüria valitsejatel (Sargon II loss Horsabadis, mis koosnes 210 erineva suurusega ruumist ja 30 siseõuest). Assüüria lossie väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemiku mehe pea. Seinel leidus madalreljeefe. Assüüria kujutava kunsti peatemaks on oma kuninga ülistamine. Sälilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja aupaklikke alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad kinsluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Sündmused on tormilised, aga neid jutustatakse rahulikult ja karmi tõetruudusega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud, müüris oli
annaabi.ee 
