valitseja majandusülem.Nende kätte koondus tegelik võim.Karl Martell oli majordoomus.Naturaalmajandus-rahatu majandus,kus kõik vajalik toodetakse ise või saadetakse vahetuskaubana.Ordu-kindlate reeglitega kinnine ühing.Munga- või nunnaordu.Benediktlased,tsistertslased,dominiiklased jt.Ristisõdade käigus loodi ka poolvaimulikud rüütliordud-Templiordu,Saksa Ordu jt.Paavst-Roomakatoliku kiriku pea.Tsunft-käsitööliste ametialane organisatsioon.Näiteks sadulseppade,kullasseppade,habemeajajate tsunft.Benediktlased(e.benediktiinid-mungaordu,mis järgis Püha Benedictuse reegleid,mille Benedictus kirjutas Monte Cassino kloostri tarvis. Valdav osa varakeskaja kloostreid järgis neid.Benedictust on nimetatud ka kloostrite isaks.Põhireeglid-tsölibaat,vaesus,kuulekus.Nõuti pidevat palvetamist ning töö tegemist.Inkvisitsioon-kirikukohus,mille ülesandeks oli ketserite väljaselgitamine ning karistamine.Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega
nad ainult andsid diagnoose ja määrasid ravimeid. Kirurgiaga tegelesid habemeajajad. Arvan, et kui mõlemad tegeleksid kirurgiaga, töö läks edukamalt ja epideemiate leviku oleks võimalik kiiremini peatada. Aga nende käitumisest võib ka aru saada, sest nii arstidel, kui ka habemeajajatel ja saunameestel oli vaja töö ja raha, ning juhul, kui kõik tegeleksid ühe ja sama tööga, siis kehtiks ainult üks reegel kes ees, see mees. Ka raamatu andmetel habemeajajate sissetulekud olid kõrgem kui õpetatud arstidel, siis on arusaadav, miks arstid tahtnud eraldada meditsiinitöötajaid erinevatesse valdkonda: sellepärast, et habemeajaja saab teha kõike protseduure ja võtab rohkem patsiente ning arst jääb ilma tööta. Veel mind üllatas ka see, et mõnede haiguste eest, näiteks roosi eest, kasutati maagilise vormeli, mida kirjutati kahjustatud nahapiirkonnale. Kas oli niisugune ,,ravi" lihtsalt haigetelt inimestelt raha varastamine, või juba
sajandi keskpaigas, ka tänavaid sillutama. 1370. aastal kaeti turuplats ehk raekojaplats 10 100 paeplaadiga. Nagu mujal oli ka siin linnaelu keskuseks turuplats. Selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone-raekoda. Tallinna praegune raekoda valmis ühe põhjamaade sarmikaima gooti stiilis ehitisena 1404. aastal. Raeapteek avati Tallinnas 1422. aastal. Linnades oli veel mitmeid asutusi, mis seondusid linnarahva tervisega, nagu habemeajajate töötoad ja saunas. Tänapäeval kannad Tallinna vanalinn oma arhitektuurimälestistega meieni ettekujtuse keskaegsest linnast. Talinn oli tõesti Põhja-Euroopa üks ilusamaid linnu. Suurused ja ilus võistles temaga Tartu. Rahvastik: Tallinnas ulatus elanike arv 15. sajandil 7000-8000-ni, Tartus 5000-6000-ni. Viljandis võis see ordu ajal olla veidi üle 1000., Narvas veidi alla selle ja mujal veelgi vähem. Kodanikeks olid suuremalt jaolt sakslased
Avastati ka fakt, et taimed võtavad mullast keemilisi ained, et kasvada. Mispeale jõuti järeldusele, et kui neid aineid mulda tagasi panna, siis mulla omadused paranevad ning taimed saavad paremini kasvada. Hakati tegema esimesi katseid kunstväetiste toomiseks. Keskaja arstiteadus oli väga vähe arenenud, nimelt ei olnud tuntud peaaegu üldse ravimeetodeid peale kliistri ja aadrilaskmise. Arstide asemel kasutati ämmaemandate, nõidade, samaanide ja habemeajajate abi, sest vaid nemad suutsid aidata probleemide korral ning sedagi vähesel määral. Keskajal olid suurimaks inimkonna nuhtluseks rõuged ja muud nakkushaigused. 18. saj suurimaks meditsiiniliseks läbimurdeks arvestataksegi rõugete kaitsepookimise avastamine, sest just see aitas päästa lugematu hulga inimelusid. Üheks põhjuseks, miks hakkas arenema arstiteadus just 18. saj oli maailmapildi muutumine. Varem peeti inimkeha uurimist ja lahkamist tabuks, kui uue ajastu saabudes
keerduma meditsiini sümbol. Keskaeg 1300 keelas paavst Bonifacius VIII laipade lahkamise. Pärssis meditsiini. 1316 ilmus meditsiini õpik Mondimo ,,Anatoomia." Valitses 200 aastat Lääne-Euroopas. Mõned valitsejad on andnud ülikoolidele loa lahanguks. 1400 ehitas anatoom Aleksander Bendetti Padovasse esimese anatoomilise teatri: linnakodanikud võisid tulla laiba lahangut vaatama. Eelkõige külastasid naised. Lahangut viidi läbi kirurg- habemeajajate poolt. Väga algeline. Professorid ise lahangutest osa ei võtnud. Teatati ladina keelseid termineid, mis olid eksitavad. 13.sajandi lõpus kirurgia käsiraamat Andrie de Mondevill ,,Kirurgia." Põhines Hippokratese, Kalenose ja idamaa tarkadel. 1363 ,,Chirurgia magna" Cay de Chauliac. Teosel 3 osa: eelnevate aegade resümee, kirurgiale pühendatud moraalinõuded, isiklikust vaatusest pärinenud ravivõtted. Raamatus peatükke anatoomiast. Progressiivne uuendus, et
põhjustavate viirustega on pannud aluse arvamusele, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega. Keskaega iseloomustab religiooni võimutsemine, mis mõjus pidurdavalt kultuuri, teaduse ja kunsti õitsengule. Usuteenrid keelasid laipade lahkamise ja operatsioonide tegemise. Keelust üleastujad tembeldati ketseriteks või nõidadeks ja hukati tuleriidal. Selle tagajärjel sattus kirurgia habemeajajate kätte ja muutus käsitööks. Teistpidi olid usuteenrid kõige rohkem haritud inimesed ühiskonnas ning muuhulgas suutsid nad inimesi meditsiiniliselt aidata. Antiik- ja keskajal oli bioloogiliste teadmiste tase väga madal. Uskliku inimese jaoks lahendatakse elu tekkimise küsimus lihtsalt: see on jumala looming, s.t. ime. Keskajal olid kasutusel samad taimsed tuimastusvahendid kas jookidena või taimeekstraktidega immutatud nn
Paracelsus vastandab oma meditsiinilist arusaama antiikautorite Hippokratese (u. 460 u. 377 e.Kr.) ja Galenose (u. 130 200 p.Kr.) omale. Hippokrates ja Galenos soovitasid ravimiseks kasutada looduslikke ravimeid, Paracelsus aga alkeemikute töö vilja, milledeks olid kunstlikud valmistatud keemilised ained. Meditsiiniliste teadmiste täiendamiseks pööras ta suurt tähelepanu rahvapärastele ravivõtetele ja praktilise arstikunsti mitmesuguste esindajate, nagu habemeajajate, soolapuhujate, posijate, ennustajate kogemustele. Paracelsuse iatrokeemia kui omamoodi teoreetiline õpetus oli aga lihtsalt meditsiinilise suunitlusega alkeemia. See lähtus tria prima`st: elavhõbedast(mercurium`ist) kui lendvuse algest, väävlist (sulphur`ist) kui põlevuse algest ja soolast kui kõvaduse algest, mida alkeemias metallide algetena käsitleti. Paracelsuse õpetuse jätgi koosneb ka inimorganism tria prima`st, kusjuures mercurium on spiritus (vaim), sulphur anima
Vulgaarne Pavlovi tõlgendamine organism käitumises on esikohal refleksid geenide eitamine. 4.LOENG Kirurgia areng paralleelselt arstiteadusega (olulised nimed) Kirurgia hakkab tasapisi arenema peale keskaega (põhjusteks: teaduse areng, mõnede ebauskude või eelarvamuste kadu jne). Alates 19. saj muutub areng tormiliseks: arstidelt hakatakse nõudma teadmisi kirurgias, ülikoolides hakatakse kirurgiale spetsialiseeruma, kirurgia ei ole enam ainult käsitöölistest habemeajajate valdkond, vaid muutub osaks nö ,,ülikooli meditsiinist". Kiire areng on seotud teaduse arenguga (tähtsaks saavad laboratoorne uurimine, eksperimentaalne lähenemine), eriti loodusteaduste arenguga (füüsika ja org. keemia). Kirurgia arengule annavad tõuke kolm tegurit: 1) Kunstlik veretustamine/vereülekanne Ambroise Pare (1510-1590) haavaravi isa , kelles olid ühendatud habemeajaja ja õppinud arsti oskused
annaabi.ee 
