2017 AMUURI TIIGER Amuuri tiiger ehk ussuuri tiiger on tiigri alamliik, kes elab metsikus Kaug-Idas Eriti ohustatud liik Teistest tiigri alamliikidest erineb Amuuri tiiger suurema kasvu, paksema karvastiku ja pigem tumepruunide kui mustade triipude poolest LEVIALA JA ARVUKUS 20. sajandi algul elas Amuuri tiigreid Korea poolsaarel, kirde Mongoolias, kagu-Siberis ja Põhja-Hiinas Tänapäeval elavad nad vabas looduses peamiselt primorje ja habarovski krais Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt(1992) 350-ni(2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel Salaküttimisele ja kutsikate salapüügile on pandud piir maanteedel sõitvate autode tiheda kontrollimise abil Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Manžuurias ja Põhja-Koreas Kogu maailmas arvatakse Amuuri tiigreid olevat tuhatkond Nad on kõikjal looduskaitse all SUURUS
Ohhoota meri Ohhoota meri asub Vaikse ookeani loodeosas. Piirneb idast Kamtsatka poolsaarega, kagust Kuriilidega, lõunast Hokkaidga ja edelast Sahhaliniga. Edelas on Ohhoota meri La Pérouse'i väina ja Nevelskoi väina kaudu ühenduses Jaapani merega. Mere kogu ülejäänud rannik peale Hokkaido kuulub Venemaale, nimelt Habarovski kraisse, Kamtsatka oblastisse, Magadani oblastisse ja Sahhalini oblastisse. Mere pindala on 1 580 000 km². Meres on tugevad looded kõrgusega kohati üle 13 meetri. Kliima on jahe. Talvel merevesi suuremalt osalt külmub, suvel on meri jäävaba. Ohhoota meri asub üldiselt mandrilaval ja sellepärast on tema sügavus valdavalt alla kilomeetri. Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit. Keskmine sügavus on 891 meetrit.
Levila ja arvukus 20. sajandi algul elas amuuri tiigreid kogu Korea poolsaarel, kirde-Mongoolias, kagu- Siberis ja Põhja-Hiinas. Tänapäeval elavad nad vabas looduses peamiselt Primorje ja Habarovski krais. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Salaküttimisele ja kutsikate salapüügile on pandud piir maanteedel sõitvate autode tiheda kontrollimise abil. Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Mandzuurias ja Põhja-Koreas. Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond.Loomaaedades elab rohkem amuuri tiigreid kui looduses
Pilt 7. Maja Venemaa andis teisipäeval Vene-Hiina piirilepingu lisa alusel Hiinale üle Yinlongi (Tarabarovi) saare, pool Heixiazi (Bolsoi Ussuriiski) saarest ning Bolsoi saare Arguni jõel, Tsitaa oblastis, Ida-Siberis. Leping sõlmiti 14. septembril 2004 Venemaa tollase presidendi Vladimir Putini ja Hiina juhtide vahel, teatab RIA Novosti. Nõukogude ajal, kui Pekingi ja Moskva vahel olid pinged, olid Tarabarovi ja Bolsoi Ussuriiski saared strateegiliselt tähtsad Habarovski linna kaitsmisel võimaliku Hiina sõjalise rünnaku eest. Bolsoi Ussuriiski saarest sai Nõukogude ajal võimas tugipunkt. 6 Majandusuudised Majandus Kõrgem käibemaks kirjastustele surmahoobiks
Amuuri tiiger ehk ussuuri tiiger ladinakeelne teaduslik nimetus (Panthera tigris altaica), kes elab metsikult Kaug-Idas.Teistest tiigri alamliikidest erineb amuuri tiiger suurema kasvu, paksema karvastiku ja pigem tumepruunide kui mustade triipude poolest. 20. sajandi algul elas amuuri tiigreid kogu Korea poolsaarel, kirde-Mongoolias, kagu-Siberis ja Põhja-Hiinas. Tänapäeval elavad nad vabas looduses peamiselt Primorje ja Habarovski krais. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Salaküttimisele ja kutsikate salapüügile on pandud piir maanteedel sõitvate autode tiheda kontrollimise abil. Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Mandzuurias ja Põhja-Koreas. Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond. Loomaaedades elab rohkem amuuri tiigreid kui looduses
lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna- Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on
tänavatele, kus nad loomulikult maha lasti. Samuti võib juhtuda, et tiiger leiab kariloomades (nt. veised) endale kerge saagi ja hakkab neid tapma. Venemaa Vanasti ulatus amuuri tiigri leviala üle kogu Lõuna-Siberi, Baikali järvest kuni Jaapani mereni, samuti Kirde-Hiina ja Korea poolsaarel, tänapäevaks on leviala ulatus kokku tõmbunud sellisel määral, et järelejäänud püsiv elujõuline tiigriasurkond on ainult Primorje ja lõunapoolses Habarovski krais Venemaal Kaug-Idas. Viimase loenduse käigus (teostati 1986) loendati u.350 looma. Vaatamata sellele, et mitte keegi ei tea, kui palju tiigreid hetkel selles piirkonnas eksisteerib, on peaaegu kõik bioloogid nõustunud, et amuuri tiigri arvukus on viimase 5 aasta jooksul dramaatiliselt vähenenud. Amuuri tiiger on pidanud üle elama neli sõda, kaks revolutsiooni ja massilist metsade maharaiumist. 1940. aastal oli amuuri tiigri seis üsna kriitiline, siis arvati elus olevat alla
2.2. Kaug-Ida föderaalringkond (madalaima rahvaarvuga) Kaug-Ida föderaalringkond on Venemaa madalaima rahvastikuga ala, moodustades Venemaa üldrahvaarvust 4,4% (6 293 129 inimest). Kaug-Ida föderaalringkonnas on 9 all-haldusüksust: 1 vabariik, 1 autonoomne ringkond, 3 kraid ja 4 oblastit. 80,9% sealsest rahvastikust haaravad enda alla 4 allüksust. Suurima rahvaarvuga on neist Primorje krai, kus elab 31,1% Kaug-Ida föderaalringkonna rahvastikust. Suuruselt järgmised on Habarovski krai 21,4%, Sahha (Jakuutia) Vabariik 15,2% ja Amuuri oblast 13,2% elanikuga (vt. Joonis ). Kaug-Ida föderaalringkonna elanikkond on koondunud soojema kliimaga alasse, välja arvatud Sahha (Jakuutia) Vabariik, mis laiub suuremal maalal ja ulatub osaliselt lähis- ja arktilisse kliimasse. Olulist rolli inimkonna jaotumise osas mägivad ka tööstus piirkonnad, mis kattuvad suurema rahvaarvuga aladega. Antud föderaalringkonna rahvastikust elab 75% linnas ja 25% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis )
lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna-Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele.
leheservadega); 'Heterophyllum'; 'Purpureum Digitatum' (sügavalt lõhestunud leht); 'Ternatum' (sügavalt jagune leht); Sordid: 'Albertii', 'Annae', 'Bruchem' 'Clausum' 20. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher (Acer ginnala Maxim.) Ginnala vahtraliigi kohalik Amuuripärane nimetus Kaug-Idas. Kasvab tavaliselt kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna Venemaa Kaug-Idas (Amuuri oblast [eriti Amuuri jõe keskjooksul] Habarovski ja Primorje krai), Mongoolias, Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis, moodustades võsastikke jõgede orgudes, ojade kaldaaladel ja mäenõlvakutel. Aastakasv kõrgusesse 20...35 cm, laiusesse 25...40 cm. Tsoon IV. 1860. Tunnused: Võrsed: punakad, peened, läikivad, kaetud rohkete koorelõvedega. Võrsed lõpevad 2-3 munaja kuni 0,3 cm pikkuse tipupungaga. Lehed: sügavalt kolmehõlmased, 4...12 x 3...8 cm, veidi südaja kuni laikiilja alusega,