· Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel · Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele · Sagedased tülid linnakodanikega Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus · Aadlikke haavumine, kui alandati maarentniku seisukorda Põllumajandus · Teravilja kasvatus, sissetulek · Rukis · Tööloomad härjad, lehmi peeti vähe · Põllud jagati ribadesse(talude vahel) · Kivide rohkus, algas talumaadel · Külvpinna laiendamine · Väetamine: · Saagikuse suurenemine · Kolmeväljasüsteem (mõisas ja talus) Linnaelu · Eesti linnade kaubateedest kõrvalejäämine · Kaubandus toimus Venemaa ja Inglismaa vahel
olmeprobleemidele ja tervisele. Tundeelu muutustega koos võib osal vanureist märgata järjest tugevnevat härdameelsust. Mitte ainult kurva sündmuse puhul, vaid ka rõõmustavate uudiste saamisel või vana tuttava kohtamisel, mineviku meenutamisel ja muude juhtudel tekib kergesti härdustunne, silma kipuvad liigutuspisarad.Ei tohi unustada, et vanaduses on inimene enamasti märksa tundlikum talle osaks saava kohtlemise suhtes kui nooremas eas. Haavumine tekib palju kergemini, annab alust süngele meeleolule palju tihedamini kui varasemas eas. Pensioneriealisel inimesel võivad kergesti tekkida mõtted, et teda pole kellelegi enam vaja, et temast ei hoolita jne. Küllalt sagedaseks nähuks vananeva inimese psüühikas on tema tähelepanu teravnemine oma tervise suhtes. Kõrges eas üsna sagedased väikesed hälbed enesetundes- une pinnalisus, seedekorratused, hingamisraskused, valusähvatused siin-seal jms. Võivad
* EMPAATIA * VASTIKUS * HÄBI * RAEV * SÜÜTUNNE * UHKUS Ja neist tunnetest tekitatud emotsionaalsed reaktsioonid: * VIHA * PETTUMUS * HAAVUMINE "Arvatakse, et universaalsed emotsioonid on aluseks moraali omandamisel" (Kagan, 1984) Konflikti juhtimise viisid Etapid - Mida teha/öelda? Konflikti tajumine, tunnetamine: inimene tunneb, et teda takistatakse, kahjustatakse haavatakse, lausa "sõidetakse üle" põhjustab ärritust, viha, raevu jne Ärrituse vaigistamine, kontrolli alla saamine:
või milles tunneme oma identiteeti ohustatuna, saavad suure tõenäosusega konflikti allikaks. Sageli on konflikti põhjuseks haavatud õiglustunne. Me võime haavuda erinevatel põhjustel. Me eeldame, et erinevate inimeste tasu sõltub nende pingutuse suurusest. Me eeldame, et asjaajamine suhtlemisel toimub võrdsetel alustel kõigi osapoolte puhul. Me tahame, et meile selgitatkse ja põhjendatakse otsuseid ning protseduure. Kui neid ootusi rikutakse, tekib haavumine, mis saab konflikti põhiküsimuseks. Inimesed käituvad konfliktis äärmiselt isikupäraselt. Mõni on suur meister kompromisside tegemisel, teine ei anna oma seisukohtades sammugi järele. Üks läheb endast välja vähimagi eriarvamuse korral, teine valitseb oma tundeid ka isiklike rünnakute puhul. Inimeste panus konfliktidesse on erinev, sest inimesed on isiksuslikult erinevad. Psühholoogid on mitmekümneid aastaid uurinud, mis inimesi isiksuste tasemel eristab ja
I. Aineline pool -dokumentatsioon, ümbritsev keskkond ja tähtajad. II. Inimlik pool -suhted, tunded ja meeleolud. Klient kritiseerib eelkõige ainelist poolt, seega kliendirahulolu saavutamiseks tuleks suurt rõhku panna inimlikule poolele ehk siis klient andestab kergemini apsaka, mis on tingitud dokumentides tehtud vigadest, tähtaja möödalaskmisest või tehnilisest veast, küll aga ei andesta klient isiklikku solvangut. Kuigi haavumine on väga tihedas seoses inimese enesehinnanguga, ei saa käitumismallide valikul, sellist seost arvestada. Meie teenindajana ei saa kliendilt nõuda tasakaalus enesehinnangut ja selle puudumist ette heita. Ainelist möödalaskmist on kergem parandada kui inimlikku. Seega peab klienditeenindaja jätma kliendile positiivse teeninduselamuse. Eeltoodust selgub, miks meie rõhuasetus on psühholoogial ehk siis teeninduse inimlikul küljel.
Pajude uuringute alusel on Reis ja McCoach (2000) koostanud loete- lu andekate alasooritajate sagedamini esinevatest karakteristikutest. Sagedamini esinevad isiksusejooned: • madal enesekindlus, madal enesehinnang, madal enesetõhususe tunne; • võõrandumine või eraldumine, usaldamatus, pessimism; • ärevus, impulsiivsus, tähelepanematus, organiseerimatus; • agressiivsus, vaenulikkus, haavumine, kerge solvumine; • depressiivsus; • passiivsus-agressiivsushäire; • võib olla rohkem orienteeritud sotsiaalsetele kui akadeemilistele ees- märkidele, sellega seotud suurem ekstravertsus, taktitundelisus ja/või vähenõudlikkus; • sõltuv, paindumatu, sotsiaalselt ebaküps. Nende joonte väljenduseks võivad olla: • läbikukkumise kartus, võistlemise või väljakutse vältimine; • edu vältimine;
annaabi.ee 
