· Üsna oluliseks näitajaks andekate laste puhul loetakse huumorimeele olemasolu. · Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. · Andekad lapsed arenevad sageli hüppeliselt, läbides nn sensitiivseid perioode, mille vältel on peale kognittivse tundlikkuse täheldatud ka laste erilist sotsiaalset tundlikkust, õrnust, haavatust ja empaatiavõimet. · Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooladata. · Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet ei ole õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. · Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga- näiteks kui andekusega seonduvad isiksuseomadused aetakse segamini tähelepanuhäire, hüperaktiivsuse või Aspergeri sündroomi tunnustega.
Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsüsteemi nõrgendanud. Ligikaudu 20 miljonist haavatust jäi ligikaudu 3,5 miljonit vigaseks. 2. Mis on külm sõda, kuidas see kujunes ja milles avaldus? Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Nõukogude Liit kuulutas ametlikult külma sõja ÜK(b)P KK sekretäri Andrei Ždanovi poolt 1947. aasta septembris Moskvas toimunud välisriikide kommunistlike parteide esindajate nõupidamisel.
Valgevenest. 3.märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsüsteemi nõrgendanud. Ligikaudu 20 miljonist haavatust jäi ligikaudu 3,5 miljonit vigaseks. Venemaa sõdurid kaevikus 2. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 1914. aastal puhkenud esimesse maailmasõtta mobiliseeriti Vene poolel umbes 100 000 eestlast. 23.veebruaril 1918 Pärnus ja 24.veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Pärast Punaarmee kaotusi 1919
Loodusõnnetuste sagenedes on seos ühe või teise maa arengutaseme ja katastroofi tagajärgede vahel üha ilmsemaks saanud. Arvestades tohutut energiat, mis vabaneb maavärina või vulkaanipurske ajal, muutub inimene loodusjõudude mängukanniks. Suure loodusõnnetuse ajal selgub ka, millistes piirides suudab moodne tehnika inimestele kaitset pakkuda. Maavärinaid, vulkaanipurskeid ja teisi loodusõnnetusi ei ole võimalik ära hoida, kuid on siiski reaalne vähendada ohustatud piirkondade haavatust. Mida halvemini on elanikud loodusõnnetuse puhuks ette valmistatud, seda rängemad on katastroofi tagajärjed, seda suuremad on inimohvrid. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab ehitada küllaltki maavärinakindlaid hooneid, samuti hoiatada õigeaegselt vulkaanipurske, keeristormi ja tsunami eest. Tehnikast üksinda ei aita. Alles kooskõlastatud poliitiliste, majanduslike ja tehniliste meetmete abil on võimalik luua tõhus hoiatussüsteem
USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 miljonit, Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsüsteemi nõrgendanud. Ligikaudu 20 miljonist haavatust jäi ligikaudu 3,5 miljonit vigaseks. 25. Kadunud sugupõlveks hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. Algupäraselt kasutati terminit Inglismaal inimeste kohta, kes surid sõjas peatselt pärast seda kui said täisealiseks, kuid kaudselt viidati ka kõrgklassi poole, mille kaotusi tajuti ebaproportsionaalselt suurteks. Arvati, et tulevikult rööviti järgmise
illusoorne ühtekuuluvustunne. o Läbi meedia ja koolide. o Tähtpäevad. o Suurmeeste meenutamine monumendid, mis ainuüksi seismisega toodavad rahvuslust. o Ehitise muutumine sümboliks. Miroslav Hroch o Tunnetatakse vana süsteemi/reziimi kriisi, vajadus uut liiki identiteetide järgi. o Minevikust lähtuvalt tunnetatakse sarnasust kui tervikkeha või kehandit tunnetatakse keha haavatust jms. o Rrahvuskeha vajab mingisugust ruumi keel, religioon, traditsiooniliselt välja kujunenud piirid. o Poliitiline diskussioon . 19. saj diskussioon kultuurilise sisuga (üheks punktiks keel). o Rahvuse tekitamise perioodil kasutatakse palju kordusi kultuurimotiivides. Sellise meetodi ümber rahvus tekitatakse. o Jakobsoni koidumetafoor. Kuni 19. sajandi I pooleni pole eestlase rahvusideoloogia levinud, ei kasutata rahvuse nime (etnonüüm).
tunne. HUUMOR ORGANISATSIOONIS Huumori stiilid o Endale vs teistel suunatud o Kaotus vs kasv 1. Ennast hävitav stiil – olen ise oma naljade sihtmärk, sest püüan oma ebaõnnestumise ntks selle nalja taha varjata. Enesehinnang ja enesekindlus ei pruugi olla kõige suurem ja peidab oma naljadega oma enesekindlust selle taha polsterdab oma haavatust. 41 2. Ennast tõstev stiil – teen nalja enda üle, aga ma ei peida sellega oma ebakindlust, ja on suunatud pigem uuele kogemusele ja arengule, et on selline edasiviiv ja näitan ennast arenevas valguses. 3. Agressiivne stiil – sarkastiline huumor, kiuslik, kellegi