Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 4 Diferentsiaal Diferentsiaal on jõuülekandemehhanism, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. 5 Veovõllid Veovõllid on ettenähtud pöördemomendi edasikandmiseks diferentsiaalilt veoratastele. 6 Veosildade tehnohooldus Veosilla tehnohooldusel tavaliselt tehakse väliseid kontrollimistöid, lisatakse või vahetatakse vastav õli. Veosilla mehhanismide defektsed tunnused on suur müra, mida põhjustavad murdunud, vigased või kulunud hambad ja väär hambumine. Veosildade remondi puhul kontrollitakse koonushammasrataste hambumist, reguleeritakse koonusrull-laagrite lõtkusid
mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega - kui liigub üks, liigub teine sama palju. Lukustame kõigepealt tagadiferentsiaali (ja muidugi keskdiferentsiaali enne seda). Lukustatud keskdiferentsiaal tagab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad sama kiiresti. Esisilda jõudvast veojõust ei ole kasu, sest üks esiratas käib ringi ja esidiffer ei ole lukustatud. Lukustatud tagadifrisse jõudev veojõud rakendub rattale, mis haardub ja rattale, mis käib tühjalt. Et differ on lukustatud, ei käi üks ratas enam ringi ning haarduv ratas paneb sõiduki liikuma. Lukustades lisaks veel esidifri, on kõiki nelja ratast vedavad teljed omavahel jäigalt ühendatud, seega pöörlevad kõik rattad sama kiirusega sõltumatult haardumisest. Hoiatus! Diferentsiaalide lukustamisega tasub siiski olla ettevaatlik. Loo alguses kirjeldatud põhjustel on difrid vajalikud pööramiseks
Survejõudu rakendatakse koonilise silidrile mis omakorda surub proovidetaili. Mõõtmise käigus saadakse detaili survemoodul ja Poisson´i tegur. IITRI test: selle testimisviisi põhimõte on väga sarnane eelpool kirjeldatud viisiga. Seee testmisviis töötati välja esmakordselt Illinoisi Tehnoloogia Instituudis USAs. Selle testimisviisi ainuke märkimisväärne vahe eelmiesega võrreldes on see et seal ei kasutada koonilist ümbrist, vaid sirget, mis haardub pareminija annab ühtalsema jõujaotuse. Kolmandat testimisviisi kirjeldatakse kui ,,võileiva" testi. Selle testi eripära seisneb selles et kasutatakse kaht sirgete servadega proovidetaili. Need istutatakse kinnitustugedega alumiiniumist südamiku külge mis annab testmise ajaks külgpidise stabiilsuse. See testmisviis ongi proovidetailide külgpidine testmine. Survejõudu rakendatakse seade otstes asuvate tugede kaudu
sambad olema väga vastupidavad maa kõikumiste suhtes. 5 4. Magnetpatjadel rongi ohutus Teadlaste poolt on kindlaks tehtud, et magnetpatjadel rongid on hetkel maailmas kõige turvalisemad sõiduvahendid. Need rongid, et lakka töötamast ka elektrikatkestuse korral ning rongid ei lase ennast häirida ka maavärinatest. Maglev-rong sõidab ülisuurtel kiirustel, kuid selle kanderaamistik haardub raudteerööbaste ümber, mistõttu rongi rööpast väljajooksmine on ülimalt ebatõenäoline. Elektrikatkestuse korral tekitavad rongile paigutatud akud voolu ja vooluga saavad spetsiaalsed pidurid pöördmagnetvälja, mis aeglustab rongi liikumist kiiruseni 10 kilomeetrit tunnis, siis laskub rong pehmelt vasturööbastele ja siirdub sujuvalt peatusse. Rongi ümbritsev magnetväli on tegelikult nõrgem kui mõningatel tavapärastel rongidel.
Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda nimetatakse ka sümmeetriliseks, sest ta jaotab pöördemomenti väljundvõllide vahel, kui need teineteise suhtes ei pöördu, võrdselt, erinedes selle poolest ebasümmeetrilistest diferentsiaalidest. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub (rohkem läbi libiseb). Diferentsiaali see omadus piirab auto läbivust ja veoomadusi. Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise, blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeerivaid ehk iselukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. 4
haarab, sellepärast seda võras töötades üldjuhul ei kasutata. Joonis 14. Klemheist 15 3.3 Distel Sõlm (joonis 15) moodustatakse ronimisköiele neljast keerust; keerdude jaoks kasutatava köie läbimõõt peab olema 8…9 mm. Disteliga võib asendada Prusiku sõlme, kui viimase liiga tugev kinnijooksmine kujutab endast probleemi. Distel haardub peaaegu igal köiel sama hästi kui Prusik aga erinevalt viimasest ei jää pärast koormuse all olemist sama tihkelt kinni, võimaldades seega arboristil kiiremini liikuma saada. Joonis 15. Distel Joonis 16. Swäbisch Sageli on tööprotsessis märgatud, et sõlm, mis on sobiv mingile ühele kindlale köietüübile, ei pruugi olla sama hea mõnd teist tüüpi köiel. Sellest tulenevalt võibki mõnikord – sõltuvalt
teine hammasrattast kaks korda kiiremini. Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda nimetatakse ka sümmeetriliseks, sest ta jaotab pöördemomenti väljundvõllide vahel, kui need teineteise suhtes ei pöördu, võrdselt, erinedes selle poolest ebasümmeetrilistest diferentsiaalidest. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub (rohkem läbi libiseb). Diferentsiaali see omadus piirab auto läbivust ja veoomadusi. Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise, blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid (Joonis 50) ja blokeeruvaid ehk iselukustuvaid (Joonis 52) diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Võib sellise ühenduse saamiseks
Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda nimetatakse ka sümmeetriliseks, sest ta jaotab pöördemomenti väljundvõllide vahel, kui need teineteise suhtes ei pöördu, võrdselt, erinedes selle poolest ebasümmeetrilistest diferentsiaalidest. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. Diferentsiaali see omadus piirab traktori läbivust ja veoomadusi. Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega.
Ühe või teise käigu lülita- tussidur, mis sisaldab kaks valatud sidurdusklotsi. Need miseks tuleb käigukasti võllidel nihutada hammasrattaid võivad tsentrifugaaljõu toimel pöörduda siduri veetava 137 136 nihutab põrktõukurit piki j ühikut 9. Põrktõukur haardub käiguvahetusketta 8 ühe või teise tihvtiga 5 ning pöörab ketast teatud nurga võrra. Seejuures hargid 9, mille tapid libisevad ketta vigurväljalõigetes, nihutavad vastavat lülitusmuhvi käigukasti võllil, kuni käik lülitub sisse.
annaabi.ee 
