Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära lavastused, raamatud ning näidendid. Jaan Tätte on saanud ka mitmeid tunnustusi, millest referaadis ka juttu tuleb . Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. JAAN TÄTTE Jaan Tätte on sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Ta sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist
välismaal." Aastal 2001 mängis ta Kanada filmis ,,Glen Gould's reisid Venemaale aastal 1957 ", kus ta tõlgendas J. S. Bachi loomingut. Ise arvan , et Ivanovit mängis väga heal tasemel klaverit , sest ta suutis publiku enda mänguga kaasa haarata peaaegu alati . Samuti suutis ta isegi teise helilooja loomingusse ise ennast sisse tuua ning avaldas läbi oma tunnete enda stiili. Kindlasti omab ta oskust panna enda meeleolu ja tundeid oma fantastilisse mängu, mis haarabki inimesi kaasa. Minu arvates oli ta üsna karismaatiline pianist , vähamalt parim , keda ma siiani kohanud olen. Alguses arvasin, et sellest kontserdist tuleb üks suur pettumus , kuna algne trio osutus vaid pianisti sooloks. Lõpuks siiski arvasin , et see kontsert ja esitus oli väga erakordne ja fanatastiline, sest ma ei pidanud pettuma tema andes. Ta suutis kolme asemel üksinda selle töö ära teha ja pani inimesi kaasa elama.
alla mäge kulgeval rajal, et õnnestuks paremini suusk libisema saada ja tunnetada seda, kuidas suudetakse minna astumiselt libisema. Klassikaliste suusatamisviiside jaoks peaks olema hea suusarada (jälg) . Uisutehnikaks vajatakse samasugust lauget , kuid hea ning tasase pinnasega rajalõiku. Uisutehnika tundub lihtne olevat, aga... Uisutehnika on paarikümne aastaga võitnud klassikatehnikaga peaaegu võrdse seisu. Sageli haarabki mõni harrastussuusataja hoobilt uisutehnika kui kergema liikumismooduse järele, aga tegelikult selgub hiljem, et uisklemine polegi nii lihtne. Ja veel, kui klassikalisi suusatamisviise kasutades sumad kas või paksus lumes, siis uisutehnika nõuab head ettevalmistatud rajapõhja ja piisavalt laia sõiduruumi. Uisutehnikaga sõitmisel võiks tasakaalu järele panna paar hüüumärki. Tähtis on teinegi märksõna raskuse ülekanne suusalt suusale. Uisutehnika valdamiseks pead
kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. Elulugu Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964. aastal Puiatul velsker Jaan Tätte perekonnas. Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja. Tätte ise on Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Kirg kirjutamise vastu avaldus Tättel juba enne keskkooli minekut ning tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel saavutas ta koolis kolmanda, rajoonis teise ning vabariigis esimese koha.
Nagu Kareva luulekogule „Armuaeg“ iseloomulik on, puudub ka sellel luuletusel pealkiri. Luuletuse meeleolu on pigem sünge, kuna räägib jällegi reaalsusest ning tuletab lugejale meelde seda, mida ta ilmselt isegi teab, kuid ei soovi sellest pikalt heietada – aeg libiseb käest. Luuletuse sõnumiks ongi aja kiirus, mille luuletaja on väga tabavalt välja toonud – „Oh kuusepuu, oh kuusepuu. Ja järsku jaanipäev“. Kui mõelda antud lausetele, siis haarabki meid see tegelikkus, et nii ongi. Märkamatult mööduvad kõik need pühad, mis algselt nii kaugel näisid. Luuletuses leidub mõningaid epiteete nagu „võrdselt“ ja „pikemad“. Personifikatsiooni alla kuulub lause „Ent ega aeg ei anna häbeneda“. Luuletust iseloomustab lõppriim Luuletus nr 4 ___________ Ei jõua kirjutada puhtandit me selles elus.
jagatud peatükkideks, sõnavara pole raske, kuid siiski saab õppida mitmeid uusi sõnu, nt põdrasamblatee. Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine) – koos võiks teha plakati, kuhu igaüks joonistab oma lemmiktegelase. Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Õpetab vanasõnu, Naksitrallid hindasid väga üksteist- laps õpib hoolivust. Naksitrallid on armsad, teistmoodi kui inimesed. Nende päevad on väga seiklusrohked, ja see haarabki. 4. A. A. Milne ,,Karupoeg Puhh” Teema: Raamat räägib seiklushimulisest poisist Christpher Robinist ja tema sõpradest Notsust, Jänkust, Tiigrist, Kängurust ja tillukesest Ruust, torisejast Iiahist, Öökullist ning karu Winnie Puhhist. Christpoheril oli alguses luik Puhh, kuid see kadus ära, niisiis pani ta selle oma karu nimeks. Puhh tuli sellest, et Londoni loomaaias karul oli sama nimi. Puhh läks Christpheri käest küsima õhupalli, et mett kätte saada mesilindude käest
külge. Nietzsche maailmavaade toetub eksitusele ja ettekujutusele. Ta eitab reaalsust, ta on pigem suunatud tegevusele. Teadmisele ei tohi anda suurt tähtsust, kuna see ei pruugi meid välja viia parima tegevuseni. Teadmine on tegelikkuses üksnes uskumine, ent kasulikkus ei ole seotud tõega. Nietzsche leiab ka, et me ei saa kunagi teada, mis maailm on, sest meile polegi seda vaja teada. Kõik on tõlgendus ja see sõlbtub rakendusest. Inimene haarabki maailma tõlgenduste kaudu. Inimene võib maailma muuta ja moonutada, teisiti tõlgendada. Inimestes on tendents öelda seda, mis on kasulik või mis vähemasti tundub õige. Usk Jumalasse andis inimesele kindlustunde, lohutuse. Ent nüüd see osa, mis oli reserveeritud Jumalale, vabaneb inimesele. Inimene saab lõpuks ise olla universumi kangelane. Kuna enne oli mass harjunud Jumala tõega, siis nüüd tekib küsimus, kelle tõe poole pöörduda, kelle tõde jääb peale