kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omakasupüüdlik, salakaval, kahepalgeline. Miina isa. Tahtis Miinat Pritsule naiseks anda, sest Prits oli talle siis mõisas head kohta lubanud. Vana parun ehk parun Heidegg: Nõudlik, ülbe, kuulab alandlikult oma naise sõna, teadlik oma seisusest. Oli Vaitlas mõisahärra. Andis oma koha oma vanimale pojale üle. Ise kolis Kose kihelkonda. Oli karm ja kindlakäeline mõisahärra oli ka haagikohtunik olnud. Ta naine on samamoodi isekas, oma seisusest teadlik ja ülbe, aga nad mõlemad hoolisid oma lastest omal moel. Noor mõisahärra e Herbert Heidegg: Iseteadlik, noor, õpihimuline, uuendustele avatud, hooliv. Armus koolipreilisse ehk Juliette Marchandi. Tahtis teha ja tegi osaliselt ka muudatusi mõisas. Abiellus lõpuks siiski Gertrud von Meyendorfiga. Aitas talupoegi (Uuetoa Jürit, Võllamäe Päärna ja Huntaugu Miinat). Koolipreili ehk Juliette Marchand: Pärit Prantsusmaalt
aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond, maapäev Kohtupidamine Talupoegade üle vakusekohus Mõisnik mõistab kohut Foogt mõistab kohut, talupoja üle, riigimaadel haagikohtunik staarostid maakonnas Talupojad Suured õigused, head Sunnimaised, rõhuti Maksud, teotöö elutingimused, mõisakoorimsed, maksude ühtlustamine teokohustus Linnad Kuressaare Tartu, Viljandi, Pärnu, Tallinn, Rakvere, Narva,
Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. 46. pärisorjus maahärrast sõltuvuse raskeim aste. Maahärral oli talupoja üle politsei- ja kohtuvõim. Talupoegadest pärisorjade sunnismaisuse ja teoorjuse määramine, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Ühesõnaga talupojast sai mõisniku omand. 47. adra- e haagikohtunik ajas taga põgenenuid talupoegi (keskajal) 48. raad - keskajast pärinev linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan 49. bürgermeister raehärra. Pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka. 50. linnafoogt - linna ümbritsevate maahärrade esindaja rae juures 51. tsunft ametialane ühendus. Käsitööliste ühendus keskaegses linnas. Korraldasid
asi Kose-Uuemõisas. Septembris keeldusid teomehed, kes päev läbi olid põldu kündnud, öisest rehepeksust. Parun Tiesenhausen üritas järsult korda majja lüüa ning tema pahameele alla sattus asjasse otseselt mitte puutuv Kõlli Toomas. Väljaastumise ajendiks saigi mehe vangistamine ja karistamiseks Tallinna saatmine. Teised teomehed aga jõudsid tee peale ette ja vabastasid Kõlli Tooma. Varsti lõpetasid öise rehepeksu ka Ravila teomehed. Kui 21. septembril haagikohtunik ja kihelkonnakohtunik Kose- Uuemõisa saabusid, et vastuhakkajaid peksuga karistada, tulid oma kaaslastele appi ka Ravila mehed. Hüüdes: "Üks kõigi, kõik ühe eest!" keeldusid teomehed ükshaaval kohtunike astumast ja kohtunikud olid sunnitud neil minna laskma. Seepeale saadeti Tallinnast kohale ligi 200-meheline sõjaväekomando. Teomeestele tulid aga appi naabervaldadeRavila, Ojasoo, Triigi, Kuimetsa, Habaja ja Kaiu talupojad. 2. oktoobril marssis
18-19 mai jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kuid pöördusid tagasi nähes eestlaste suurt vähemust. Seejärel otsisid eestlased abi Venemaalt, kes hakkasid Pihkvast 5000 mehega Otepääni Tartu piiskopkonda tungima. Sakslased koondusid nüüd Lõuna-Eestisse. Pihkvalased läksid koju tagasi, see andis eestlastele lisaaega siiski. 10. Ülestõus Saaremaale. Saaremaa sündmused jaagupipäevast 1343 kuni 1345 (ülestõusu mahasurumiseni) 11. Mõisted: Haagikohtunik - põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra- e haagikohtunikud, adratalupoeg - talupoegade kiht 14-16. saj., kelle maa suurust arvestati adramaades., üksjalg - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale., vaba talupoeg - talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu., maa-vaba - muistsete eesti
enamiku hinnalisest stukkdekoorist ning teinud mõisast pidulike ürituste korraldamise armastatud koha. Valdajad Mõisal olnud mitmeid valdajaid: 1. 1629 Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Scharenberg 2. 1663 Ewoldt Scharenberg 3. 1678 kapten Johan Fuhrmann 4. 1678 pandihoidja kapten Robert Segener 5. 1696 rentnik Avelus Liffman 6. 1715 leitnant Scharenbergi lesk ja kaks poega 7. 1724 haagikohtunik Ewold Johann von Scharenberg, rentnik Berend Johann Zint 8. 1748 Franz Heinrich von Scharenberg 9. 1750 leskproua von Scharenberg 10. 1774 major Friedrich Hermann von Fersen 11. 1792 krahv Karl Friedrich von Rehbinder 12. 1844 krahv Paul Eduard von Rehbinder 13. 1852 mereväe eruleitnant (hiljem kreisikohtunik) Otto von Ruckteschell 14. 1871 Wilhelm Reinhold Otto von Straelborn 15
selle oli saatnud Gottlieb Lustig. Juliette palus oma ametikaaslasel tulla tema juurde. Härra Lustig punastas. Juliette tänas teda kingituse eest ning ütles, et lisaks õpetajale on Gottlieb ka väga tark looduses. Siis andis Gottlieb talle veel ühe väikese raamatu, kuhu olid kirjutatud üles suuremad sündmused Vaitla mõisas ja Prunu Rüdiger von Heideggiga. Juliette luges esimest lehekülga ja küsis imestusega, et kas Rüdiger oli olnud haagikohtunik. Gottlieb noogutas. Härra Lustig küsis Juliettelt, et kas ta võib kirjutada talle. Juliette ütles, et võib ja küsis seda sama vastu. Ka Gottlieb nõustus. Nüüd olid nad Juliette sõnul kirjasõbrad. Gottlieb ütles, et ärgu siia aadressile talle kirja saatku, et ta läheb Riiga õpetajaks. Julietta Marchand sõitis minema. Talle lehvitasid veel Mai ja Miina, kes nutsid ,,hea preili" ära mineku pärast. Juliette nägi väljas soldateid, kelle keskel talupojad kurvalt kõndisid
selle oli saatnud Gottlieb Lustig. Juliette palus oma ametikaaslasel tulla tema juurde. Härra Lustig punastas. Juliette tänas teda kingituse eest ning ütles, et lisaks õpetajale on Gottlieb ka väga tark looduses. Siis andis Gottlieb talle veel ühe väikese raamatu, kuhu olid kirjutatud üles suuremad sündmused Vaitla mõisas ja Prunu Rüdiger von Heideggiga. Juliette luges esimest lehekülga ja küsis imestusega, et kas Rüdiger oli olnud haagikohtunik. Gottlieb noogutas. Härra Lustig küsis Juliettelt, et kas ta võib kirjutada talle. Juliette ütles, et võib ja küsis seda sama vastu. Ka Gottlieb nõustus. Nüüd olid nad Juliette sõnul kirjasõbrad. Gottlieb ütles, et ärgu siia aadressile talle kirja saatku, et ta läheb Riiga õpetajaks. Julietta Marchand sõitis minema. Talle lehvitasid veel Mai ja Miina, kes nutsid ,,hea preili" ära mineku pärast. Juliette nägi väljas soldateid, kelle keskel talupojad kurvalt kõndisid
annaabi.ee 
