H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN
Metalläige Hea elektri- ja soojusjuhtivus Hõbevalge, sinika helgiga Lõhnatu ja maitsetu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad kroom (III)oksiid Cr2O3 -kasutatakse telliste vooderdiseks tööstuslikes kõrgtemperatuuriahjudes ja metallide, sulamite ja keemiliste ühendite valmistamiseks. kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O kroom(VI)oksiid CrO3 -metallviimistlusel ja katalüsaatorina. kroom(VI)hape H2CrO4 dikroom(VI)hape H2Cr2O7 kromaadid- metallpindade töötlemisel dikromaadid- metallpindade töötlemisel ja töötlemise abiainena Elemendi tähtsus bioelemendina Kroomi tähtsaim bioloogiline roll seisneb süsivesikute ainevahetuse ja vere glükoosi taseme reguleerimises. Kroom omab väga suurt tähtsust diabeedi- ning südame-veresoonkonna haiguste profülaktikas. Samuti on tal tähtis roll glükoosi deponeerimises ja ta võimendab
jagunevad +24 2)8)13)1) § Esineb looduses nelja isotoobina, massiarvudega 50, 52, 53 ja 54 Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta § Sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall Peamised ühendid Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on: kroom (III)oksiid Cr2O3, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 Fluoriidid CrF2: kroom (II) fluoriid CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid CrF5: kroom (V) fluoriid CrF6: kroom (VI) fluoriid Kloriidid CrCl2: kroom (II) kloriid CrCl3: kroom (III) kloriid CrCl4: kroom (IV) kloriid Bromiidid CrBr2: kroom (II) bromiid CrBr3: kroom (III) bromiid CrBr4: kroom (IV) bromiid Jodiidid CrI2: kroom (II) jodiid CrI3: kroom m (III) jodiid CrI4: kroom (IV) jodiid Oksiidid CrO2: kroom (IV) oksiid
aasta [4]. Kroomil on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24| 2)8)13)1) (pilt 1).Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Kroomi kristalli struktuur on kuubikukujuline. Kroom võib kuuluda nii katiooni kui aniooni koostisesse. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat Kcr(SO4)2*12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Kroom on keemiliselt vastupidav. Toatemperatuuril reageerib kroom üksnes fluoriga, tekib CrF3. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku(temperatuuril üle 300OC), halogeenide, väävli(üle 700OC), lämmastiku(üle800OC) ja süsinikuga. Kontsentreeritud lämmastikhappe (HNO3) ja väävelhappe(H2SO4) toimel kroom passiveerub.Lahjade hapetega reageerimisel tekivad Cr2+ soolad,
4Al + 3O2 = 2Al2O3 P4 + 5O2 = P4O10 4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO 2) Hapete, aluste või soolade lagundamisel H2SO4 = H2O + SO3 Cu(OH)2 = CuO + H2O MgCO3 = MgO + CO Happelised oksiidid reageerivad alati aluseliste oksiididega ja alustega ning peaaegu alati veega. SO2 + H2O = H2SO3 (väävlishape) SO3 + H2O = H2SO4 (väävelhape) CO2 + H2O = H2CO3 (süsihape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (ortofosforhape) 2NO2 + H2O = HNO2 (lämmastikushape) + HNO3 (lämmastikhape) CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape) 5 Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid. Nad reageerivad alati hapete ja happeliste oksiididega: CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Fe2O3 + 6HCl = 2FeCl3 + 3H2O CuO + 2 HCl = CuCl2 + H2O Hapete keemilised omadused on tingitud vesinikioonide olemasolust. Seetõttu on happed hapu maitsega ning vesilahused muudavad indikaatorite värvust (lilla lakmus muutub punaseks).
Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga
produce pigments as well. Pliikromaati kasutati pigmendina, ja hiljem avastati, et mineraalvee kromiit sisaldab samuti kroomi. Viimane mineraal oli samuti kasutatus pigmentide tootmiseks. Erekollane pigment sai moodsaks. Kroomi ühendid Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Näiteks on rohelise värvusega suure kõvadusega kristalaine, mida rakendatakse roheliste värvide, rohelise klaasi ja keraamika saamisel. Kõvaduse tõttu kuulub poleerimispulbrite koostisse. CrO3 on punase värvusega kristalne aine, väga tugev oksüdeerija. Paljud orgaanilised ained süttivad kokkupuutes kroomtrioksiidiga. Kokkuvõte Kroom on ühiskonna jaoks väga kasulik aine
, ; . : - - ( ) - , ; - - ; - - . - - , - , ; - - ( ): , ; - - - , - . 1 HS- - 7 NH3OH+ - 2 N3- - 8 NO+ - 3 9 NCS- - 4 NO2+ - 10 O22- - 5 O2+ - 11 O2- - 6 PH4+ - 12 O3- - H2CrO4 - ; VO2+ - Na2HPO4 - ( ); OCN- - KNO3 - ( ); UO2+ - V2O5 (); OH- - N2O4 - (); AsH3 Ag2O - ; HN3 CaS - ; B2H6 Bi2O3 ; H2S Pb(OH)2 - ; B4H10 (10) Cu2O - ; NH3 H2SO3 ; HCN Fe2O3 - ; N2H4 Cr2(SO4) - ; HCl SO3 - ( ); NH2OH H3BO3 - ; HF NaCN - ; PH3 FeO ; HI
Looduslik S: 4 isotoobi segu,massiarvudega 32 (üle 95%), 33, 34 (üle 4%), 36 Tihedus. = m/V Oksiidide omadused ja reaktsioonid X kl õpik I osa lk. 64 71 Happelised mittemetallide oksiidid ( ei ole N 2O, NO, CO) ja metalli o.a. kõrge Happeline oksiid + leelis CO2 tõestusreaktsioon ( lubkjavette Ca(OH)2 moodustub valge sade CaCO3 CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O SO2 SiO2 peamine kvartsliiva koostisosa, ei reageeri veega CrO3 + H2O H2CrO4 kroomhape 2CrO3 + H 2O H 2Cr 2O7 dikroomhape Aluselised CaO põletatud ehk kustutamata lubi ,sest saadakse lubjakivi põletamisel lubjaahjudes ( 10000C) CaCO3 CaO+ CO2 Lubja kustutamine CaO + H2O Ca(OH)2 Ca(OH)2 kustutatud lubi, lubjavesi CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + CO2 + H2O Ca(HCO)3 Kõrgahjus reageerib CaO liivaga CaO + SiO2 CaSiO3 Fe2O3 punane ja pruun rauamaak Fe3O4 magnetiit, must rauamaak Neutraalsed Neutraalsed N2O, NO, CO N2O naerugaas CO vingugaas
millega võib laboris saada vaba kloori. Mn2O7 ehk mangaan(VII)oksiidi saadakse punakaspruuni plahvatusohtliku õlika vedelikuna rohelisest lahusest, mis tekib konts H2SO4 toimel permanganaatidele. ülitugev oksüdeerija ka toatemperatuuril, kiirel soojendamisel laguneb plahvatusega: 2Mn2O7 4MnO2 + 3O2 2. kromaadid ja dikromaadid: valemid, teineteiseks ülemineku tingimused, tuua konkreetseid näiteid sooladest ja nende kasutamisest. Kroomhappe H2CrO4 soolad on kromaadid ja dikroomhappe H2Cr2O7 soolad on dikromaadid. Kromaat- ja dikromaatioonide sisalduse vahekorda lahuses mõjutab lahuse pH. Hapestades kollast kromaadilahust tekib dikromaadi oranzi värvusega lahus: 2CrO4 + 2H Cr2O7 + H2O. pH piirkonnas 2 kuni 6 on lahuses ioonide CrO4/Cr2O7 tasakaal. pH suurendamisel suureneb kromaatioonide kontsentratsioon ja väheneb dikromaatide sisaldus. Ph väärtuse vähendamise aga vastupidi. Üldkuju :
H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4
Tooge näide ühe elemendi oksiididest. Kirjutage nendele oksiididele vastav hape ja alus. Märkige ära selle elemendi oksüdatsiooniastmed ühendites. · Oksüdatsiooniaste määrab d-elementide oksiidide happelis-aluselised omadused: enamik d-elementide oksiide on aluselised; oksüdatsiooniastme kasvades suurenevad happelised omadused, nt CrO on aluseline, Cr2O3 on amfoteerne ja CrO3 on happeline (kroomhappe H2CrO4 anhüdriid) 64. Kuidas on redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime seotud d-elementide erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendites? Tooge näide mõne elemendi kohta, tuues ära vastavad poolreaktsioonid. Märkige ära redutseerija ja oksüdeerija ning oksüdatsiooniastmed. 66. Kirjeldage 4. perioodi kuuluvate d-metallide, 11. ja 12. rühmade elementide saamist ning kirjutage vastavad tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid.
Mida rohkem on metall deformeeritud, seda rohkem jõudu tuleb kasutada edasiseks deformeerimiseks. Kruntvärve kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga. Plastifitseeritud kruntvärv amortiseerib põhivärvi kelme aluspinda deformatsioonil, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu ning on antikorrosiooniomadustega metallkonstruktsiooni värvimisel. Roostekihi võib mehaaniliselt eemalda või keemiliselt muuta. Roostemuundid H3PO4 ja H2CrO4 baasil. Mitmekomponentsed värvid (nt Hammerite) võivad sisaldada roostemuundid, kuid pinna ettevalmistamine on ikka vajalik. Metalli kruntvärvid võivad sisaldada korrosiooni inhibiitoreid. Ligniin on puidu aromaatne, hüdrolüüsumatu osa, ebakorrapäraste hargnenud ja ruumiliste polümeeride segu, monomeeride põhistruktuuriks fenüülpropaan. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde
oksüdatsiooniastmetega ühendites? Tooge näide ühe elemendi oksiididest. Kirjutage nendele oksiididele vastav hape ja alus. Märkige ära selle elemendi oksüdatsiooniastmed ühendites. Oksüdatsiooniaste määrab d-elementide oksiidide happelis-aluselised omadused: enamik d-elementide oksiide on aluselised; oksüdatsiooniastme kasvades suurenevad happelised omadused, nt CrO on aluseline, Cr2O3 on amfoteerne ja CrO3 on happeline (kroomhappe H2CrO4 anhüdriid). Reeglina on d-bloki parempoolses osas paiknevaid metalle kergem saada kui vasakus osas paiknevaid metalle. Nt: Vanaadium V on pehme, hõbehall metall, mida saadakse vastava oksiidi või kloriidi redutseerimisel: V2O5(s) + 5Ca(l) 2V(s) + 5CaO(s) Kroom Cr on hele, läikiv, korrosioonikindel metall, mida saadakse mineraali kromiidi FeCr2O4 redutseerimisel söega elektriahjus FeCr2O4(s) + 4C(s) Fe(l) + 2Cr(l) + 4CO(g) või aluminotermiliselt Cr2O3(s) + 2Al(s) Al2O3(s) + 2Cr(l)
Oksiide saadakse a) liht- või liitainete oksüdeerimisel 4Al + 3O2 → 2Al2O3 2As2S3 + 9O2 → 2As2O3 + 6SO2 ühendite (hüdroksiidide, karbonaatide jt.) lagunemisel Cu(OH)2 → CuO + H2O CaCO3 → CaO + CO2 Oksiidide liigitus 1) happelised oksiidid peam. mittemetallioksiidid (CO2, SO2, SO3, P4O10 jt) kuid ka mõned metallioksiidid (CrO3, Mn2O7 jt.) Veega reageerimisel → happed (H2CO3, H2SO3, H2SO4, H3PO4, H2CrO4, HMnO4 jt) 2) amfoteersed oksiidid (näit. Al2O3, ZnO, Cr2O3) reageerivad nii hapete kui alustega 3) aluselised oksiidid metallioksiidid (K2O, BaO, CaO jt) reageerivad veega → hüdroksiidid (KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH)2 jt) hapetega → soolad 4) inertsed (neutraalsed) oksiidid ei reageeri vee, hapete ega alustega CO, N2O, NO Ühe ja sama metalli erineva oksüd.-astmega oksiidid võivad kuuluda eri liiki (madalam o.-a. – alusel., kõrgem o.-a. – happel
annaabi.ee 
