lõpuks aastal 1854 abielluma A. B. Nichollsiga, seda vaatamata isa vastupanule. Järgneval aastal Charlotte Brontë suri. Saatuslik haigus oli arvatavasti naise rasedusega seotud. Jane Eyre`i tegelased Peategelased Kõrvaltegelased Jane Eyre - orvuna kasvanud, kirglik ja Tädi Reed - Jane`i rikas ja vihkav tädi, kelle otsekohene neiu, kelle saatus muutus peale juures Jane elas enne vaestekooli saatmist. seda kui ta läks guvernandiks suurde ja Helen Burns - Jane`i parim sõber Lowoodis, üksildasse Thornfieldi mõisasse. kes suri tiisikusse. Adele - Jane`i kasvandik Thornfieldis Edward Rochester - salapärane ja tujukas John, Diana ja Mary -pere, kelle juurde Jane Thornfieldi omanik, kellel on dramaatilne satub Thornfieldist põgenemisel. Hiljem minevik ning kes varjab oma mõisas sünget selgub, et need on ta sugulased. John teeb saladust
vägivalla all. Lowoodi vaestekool Jane'i tädi saatis tüdruku Lowoodi jalust ära. Elu Lowoodis oli väga raske: koolireeglid olid väga karmid, söök oli kehv ning elamistingimused halvad. Lowood Jane sai Lowoodis sõbraks Helen Burnsiga. Kooli tabas tüüfus ning paljud õpilased surid. Peale kooli lõpetamist õpetas Jane õpetajana Lowoodis veel 2 aastat. Thornfield Jane soovis vaheldust Lowoodist ning läks Thorfieldi guvernandiks Adelele. Thornfieldis armus Jane oma peremehesse mr Rochesteri. Pulmad Jane ja mr Rochester otsustasid abielluda. Pulmad jäid aga katki, sest üks mr Rochesteri tuttav ilmus pulma ning ütles, et mehe naine on veel elus. Jane põgenes Thornfieldist. Rivers'id Mitu päeva hiljem jõudis Jane Rivers'te juurde, kes võtsid Jane'i enda juurde elama. St John leidis Jane'le töö kohalikus koolis. Jane sai teada, et Mary, Diana ja St John on tema sugulased.
Ta elas alguses mrs. Reedi juures, kes kohtles teda väga halvasti. Seal majas oli Janele ainsaks sõbraks teenija Bessie. Mrs. Reed tahtis Janest lahti saada ja saatis ta vaestekooli. Ta saadeti Lowoodi vaestekooli kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Koolis sa Jane sõbraks Helen. Kes hiljem suri tüüfusesse. Sellesse surid ka paljud teised õpilased. Jane kasvas suureks ja hakkas seal koolis õpetajaks. Ta tahtis endale uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele'le. Sealne peremees oli mr Rochester, ta oli väga karmi olekuga. Alguses polnud mr Rochester mitte kunagi kaua kodus. Aga siis hakkas ta tihedamini kodus olema ja ta veetis palju aega koos Janega. Jane armus mr Rochesteri. Ühel päeval nad läksid jalutama kus selgus ka et Rochester armastab Jane ja palus ta endale naiseks. Jane oli nõus. Kuid pulmapäeval selgus et Rochesteri naine on veel elus ja pulm jäeti ära. Mr Rochesteri naine oli hull ja teda hoiti mõis pööningul
ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen. Jane lõpetas kooli ning jäi sinna veel 2 aastaks õpetajaks. Jane tahtis endale leida uue töö ning selle ta ka leidis. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele`le. Thornfieldi peremees oli mr Rochester. Ta oli karm mees ja umbes 40 aasta vanune. Thornfieldis elasid mr Rochester, majapidajanna missis Fairfax, peremehe hoolealune Adele, kummaline teenija Greace Poole ja veel mõned teenijad. Jane ja mr Rochester veetsid palju aega koos. Kuigi Jane oli vaevu 20 aastane ja tema peremees 40, said nad väga headeks sõpradeks. Kord öösel nägi Jane, et tema peremehe voodi põleb. Jane päästis oma peremehe ning nad said veelgi
Konstantin Päts Sünniaeg- ja koht : 23. veebruar 1874 18. Jaanuar 1956, Tahkuranna vald, Pärnumaa Vanemad ja nende tegevusalad : Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli
Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen. Jane lõpetas kooli ning jäi sinna veel 2 aastaks õpetajaks. Jane tahtis endale leida uue töö ning selle ta ka leidis. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele`le. Thornfieldi peremees oli mr Rochester. Ta oli karm mees ja umbes 40 aasta vanune. Thornfieldis elasid mr Rochester, majapidajanna missis Fairfax, peremehe hoolealune Adele, kummaline teenija Greace Poole ja veel mõned teenijad. Jane ja mr Rochester veetsid palju aega koos. Kuigi Jane oli vaevu 20 aastane ja tema peremees 40, said nad väga headeks sõpradeks. Kord öösel nägi Jane, et tema peremehe voodi põleb
Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi. Järgmisel hommikul nägin kuidas see kaunid guvernant mu kallist Adelet õpetas. Sel õhtul kutsusin ma guvernandi enda juurde. Ma küsisin guvernandilt tema nime ning ta vastas ,, Mu nimi on Jane Eyre, sir". Mulle väga meeldis ta hääl, see oli nagu muusika mu kõrvadele. Varsti korraldasin ma Thornfieldis peo, kuhu olid mu vanad sõbrad kutsutud. Kõik olid peenelt riides. Ma
,,Edevuse laat" (1847-1848) Tegevus toimub 1810. aasta paiku. Kaks sõbratari lahkuvad tütarlaste pansionist ja hakkavad elama iseseisvat elu. Heast perekonnast pärit armas Amelia lahkub pisaraid valades. Vaene orb Rebecca seevastu ei ole kuigi populaarne: ta on selleks liialt auahne ja oma kasu peal väljas. Nad lähevad Sedleyte juurde. Nende külaliseks on ka George Osborne, keda Amelia juba aastaid armastab. Rebecca läheb guvernandiks Crawleyde juurde, kellel on suur loss. Peagi on Becky nii lossihärra kui tema lihtsameelse poja Rawdoni ümber sõrme mässinud, tema sära võimusesse langeb koguni tädi, kellelt on loota suurt pärandust. Kui lord ootamatult leseks jääb, palub ta otsekohe Becky kätt, kuid selgub, et väike kaval miss Sharp on juba abielus: ta on Rawdoni õnge võtnud ja sõlminud salajase abielu. Rebecca on kõike muud kui süütus ise, just seepärast on ta tüüpiline Edevuse laada tegelane
Lowoodui vaestekoolis olid õpilasteks ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid mittesöödavad söögid või üldse mitte midagi. Seal oli ka samamoodi külm ja polnud riideid, mida endale selga panna. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen. Jane lõpetas kooli ning jäi sinna veel 2 aastaks õpetajaks. Jane tahtis uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis, kus ta pidi olema guvernandiks Adele´le. Thornfieldi peremees oli mr Rochester. Ta oli karm mees ja umbes 4o aasta vanune. Thornfieldis elasid mr Rochester, majapidajanna Fairfax, peremehe hoolealuna Adele, kummaline teenija Greaze Poole , Sophie, Leah ja John. Jane ja mr Rochester veetsid palju aega koos. Kuigi Jane oli vaevu 20 aastane ja tema peremees 40, said nad väga headeks sõpradeks. Kord öösel nägi Jane, et tema peremehe voodi põleb. Jane päästis oma peremehe.
katsumusi mõistab Danny viimaks, et Sandy on tema suur armastus. Sandy omakorda leiab, et Dannyle meeldimiseks ja tagasivõitmiseks tuleb tal oma välimust (imagot) riietust ja soengut muuta... 1978. aastal valmis Hollywoodis samanimeline muusikaline film Randal Kleiseri lavastuses, mis tegi ülemaailmseteks staarideks toona vaid 23-aastase John Travolta ning Austraalia lauljanna Olivia Newton-Johni. Muusikal ,,Helisev muusika" Liigutav lugu noorest naisest, kes satub guvernandiks (laste õpetaja) lesestunud kapten von Trappi paljulapselisse perre. Muusikal on läbi Hollywoodi lavastatud filmiversiooni (peaosades Julie Andrews ja Christopher Plummer) saanud tuntuks ja armastatuks terves maailmas. Teost iseloomustab imekaunis muusika, positiivsed karakterid, head näitlejatööd ja loo sisu, mis paneb kaasa elama ja liigutab hingepõhjani selline ongi ,,Helisev muusika".
Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad. Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli siinse maavalduste omaniku juures guvernandiks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi
Thornfield Hall Aastatega sirgub Jane'ist noor, tasakaalukas, sügavalt usklik, kõrgete moraalidega, endiselt inetu, andekas naine. 8 aastat hiljem on Jane saanud Lowoodi õpetajaks, 15-naelase aastapalgaga. Miss Temple'iga on ta saanud heaks sõbraks, kuid viimane abiellub. Peale seda ei taha Jane enam Lowoodis olla. Ta mõistab, et soovib reisida, maailma näha, kogeda seiklusi, mitte ühe koha peal passida. Vähemalt uut töökohtagi. Ta paneb ajalehte kuulutuse, kus pakub ennast guvernandiks. Kuulutuse peale tuleb pakkumine Alice Fairfaxilt, kelle sõnul peaks ta õpetama 8-aastast prantslast Adele Varensi Thornfield Hall mõisas. Palgaks oleks 30 naela aastas. Jane otsustabki võimalust kasutada ning pakib oma asjad ja asub Thornfield Halli poole postitõllaga teele. Jõudes Thornfieldi leiab ta eest vana naise, Alice'i, keda peab lesestunud majaperenaiseks. Imestab veel, et Alice temaga nagu võrdsega, mitte teenijaga, käitub
annaabi.ee 
