Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"gunung" - 8 õppematerjali

NATURE
14
pptx

NATURE

features of the world develop of their own accord. Most Beautiful Places Of The World We quite often see and read about manmade wonders of the world but have we ever thought about natural wonders surrounding us. Top ten natural wonders of the world is very hard to get 100% consensus on because there are so many wonderful places on Earth. Grand Canyon Yosemite Valley Great Barrier Reef Aurora Borealis or Northern Lights Niagara falls Gunung Mulu National Park Sahara sunset The Himalayas Natural Springs and Limestone Cliffs of Pamukkale Mamanuca Islands

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
Jaava saared
14
pptx

Jaava saared

25.12.12 4 Taimed ja Loomad Puud - Palmid,akaatsiad jne. Loomad ­ Ninasarvik,leopard jne. Linnud ­ Papagoi,haigur jne. 25.12.12 5 25.12.12 5. 1 Keskkonna probleemid Vulkaanid ~300 vulkaani ~60 tegevvulkaanid Ohtlikem Gunung Merapi Jaaval 25.12.12 6 Majandus Toorainete poolest rikas Odav ja arvukas tööjõud Muld väga viljakas vulkaanilistel aladel 25.12.12 7 Inimesed Sõbralik ja uudishimulik rahvas "Mau ke mana?" (kuhu lähed?) "Dari mana

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Loodus kui iseenda reostaja
8
doc

Loodus kui iseenda reostaja

Vulkaanipurske tagajärjel on üsnagi haruldane nähtus tekkiv lõõmpilv. See sööstab suure kiirusega mööda mäenõlva alla hävitades kõik, mis teele ette jääb. Taoline ajalooline juhtum leidis aset 1902 aastal Saint-Pierre´i linnas, kus lõõmpilv kogu linna tuhaks põletas ning 30 000 inimest surmas (Rast, 1988). Rast (1988) tähendab ka oma raamatus, kuidas juba enne vulkaanipurset õhku eralduvad mürgised gaasid linde ja loomi lämmatasid. 1963 aastal aastal hävitas Gunung Agungi vulkaan ühe viiendiku Bali saarest ning vulkaaniline tuhk kattis enda alla viis küla (Rast, 1988). Islandil toimunud 1783 aasta lõhepurske tagajärjel puistas tuhasadu üle kõik karjamaad. Loomad haigestusid ning pikemat aega püsimajäänud väävligaasid õhus takistasid rohu kasvmist kirjeldab Rast (1988) oma raamatus. Uusaja suurim vulkaanipurse toimus 1815. aastal Indoneesias, kus Tambora vulkaan

Ökoloogia → Ökoloogia
10 allalaadimist
Indoneesia
18
odt

Indoneesia

Söeküttega soojuselektrijaamad: • Jaam Bukit Asam, asukoht Tanjung Enim, Sumatra • Jaam Paiton (PLN), asukoht Paiton, Java-Bali • Jaam Ombilin, asukoht Ombilin, Sumatra Gaasi või vedelkütuse alusel: • Jaam Grati CCGT, asukoht Grati, Java-Bali • Jaam Muara Tawar CCGT, asukoht Tarumajaya, Java-Bali Geotermiline elektrijaam: • Jaam Kamojang geothermal, asukoht Kamojang, Java-Bali • Jaam Gunung Salak geothermal, asukoht Parung Kuda, Java-Bali Hüdroelektrijaam: • Jaam Agam hydro, asukoht Batang Agam, Sumatra • Jaam Singkarak hydro, asukoht Singkarak, Sumatra Hüdroelektriline pumbajaam: • Jaam Upper Cisokan pumped storage hydro , asukoht Cianjur Cisokan river and Cirumamis river, Java-Bali ' • Jaam Matenggeng pumped storage hydro, asukoht Majenang Cijolang river and Cimancing river, Java-Bali

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
Indoneesia - uurimustöö
16
doc

Indoneesia - uurimustöö

Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni ­ nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida. Mõningad vaatamisväärsused: · Vulkaanid (Bromo, Krakatau, Kerinci, Batur) · Komodo draakon · Orangutanid · Rahvuspargid (Bali Barat, Kelimutu, Gunung Rinjani) · Pühapäevane kukevõitlus · Brobodur · Prambanan Kokkuvõte Tänu sellele uurimustööle sain palju uut ja huvitavat teada riigi kohta, millest ma varem suurt midagi ei teadnud. Nüüd tean millised on sealsed loodustingimused, millega inimesed seal tegelevad, millised inimesed seal üldse elavad, mida vaadata kui sinna satun jms. Samuti tekkis suur huvi Indoneesiat külastada ning kohalikega lähemalt tutvuda. Kasutatud kirjandus

Geograafia → Geograafia
116 allalaadimist
Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot
13
doc

Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot

asuvad kõige vähem väärtuslikud elamiskeskkonnad. Kõige mitmekesisemad ning 4 tähtsamad madalmaa metsad on vähe esindatud kaitsealasüsteemis ning nad on haavatavad põllumajanduse ja metsatööstuse poolt. [1] Sundas on ka lai varieeruvus parkide ning reservide kaitse ja korralduse osas. Mõned, näiteks Kinabalu Sabahis, Gunung Gede Pangrango Jaavas ning Hala-Bala Tais on väga hästi kaitstud. Teised, näiteks Kutai rahvuspark on täielikult puudest lagedaks tehtud tänu metsaraiele, põuddele ning tulekahjudele. Et tagada pikaajalist säilivust, vajavad pargid ja reservid efektiivset teavitamist nende kaitsestaatusest ning lisaks sellele ka inimestele uhkuse ja arusaamade juurutamist nendes piirkondades. Tänu suurele rahvastiku tihedusele ja kasvukiirusele hotspotis vajab

Loodus → Loodus- ja keskkonnakaitse
16 allalaadimist
Tiiger
19
doc

Tiiger

üsna pealiskaudne. 1978. pakuti tiigrite arvuks u. 1000, aga sellest ajast saadik on Sumatral toimunud kiire põllumajanduslik areng, mille tagajärjel on tiigrite arvukus langenud. 1992. aastal elas Indoneesia Metsa ja Looduskaitse Ministeeriumi (Department of Forest Protection and Nature Conservation) hinnangul u. 400 sumatra tiigrit viies rahvuspargis ja u. 100 aladel, mis võivad tulevikus minna põllumaa alla. Kõige rohkem tiigreid (u. 110) elab Gunung Leuser'i rahvuspargis. Sealsetes piirkondades esinev salaküttimine ja jätkuv metsade maharaiumine mõjutavad populatsiooni edaspidist suurust. Kunagi oli Sumatra saar troopikametsaga kaetud paradiis, ideaalne elupaik tiigritele, aga praeguseks on u. 80% metsadest maha raiutud. Elupaikade vähenemine tekitab ka siin konflikte tiigri ja inimese vahel. näiteks 1988. a. tapeti ühes Sumatra provintsis tiigrite poolt 11 inimest. Loomaaiad Loomaaedades elavate tiigrite olukord on pisut parem

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
Kalimantani vihmametsade hävitamine
16
doc

Kalimantani vihmametsade hävitamine

aastaks oli järel vaid 30 miljonit hektarit. Mägimetsadest, mis asuvad kõrgustel 900 ­ 3300m, on alles ligi 70% ehk umbes 1,6 miljonit hektarit[1]. Kuigi 9% Indoneesiale kuuluvast maalast on seaduse järgi mingisuguse kaitse all, on praegu vaid 82% kaitse all olevatest metadest puudega kaetud[7]. Satelliitpildid näitavad, et Indoneeesiale kuuluvalt saare osalt on aastatel 1985 - 2001 56% ehk üle 29 000km 2 kaitse all olevatest madalatel aladel asuvatest metsadest maha võetud. Näiteks Gunung Pulungi rahvuspargis võeti aastatel 1998 ­ 2002 70% madalalade metsast koosnevast puhvertsoonist maha ja praegu vähem kui 9% puhvertsoonist on madalalade mets. Pargisiseselt on 38% metast raidurite poolt maha võetud[8]. 4.2. Probleemi põhjused Kõige suuremad põhjused Kalimantani metsade nii ulatuslikul raidel on metsade vale majandamine, röövraie, metsamaade muutmine istandusteks ja metsatulekahjud.

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun