peenutsevalt sirge seljaga, on ta pööranud näo väljapoole ja tema jalad on kindlalt maas. Samuti on tema pilk suunatud vaataja ja loomulikult oma kunstnikust poja poole. David Hockney ,,Minu vanemad" (1977). Teisi kaksikportree harrastajaid: Anthonis van Dyck, Lorenzo Lotto, Egon Sciele. GRUPIPORTREED. Vähesed grupiportreed 14. ja 15. sajandist on säilinud, kuid on palju tõendeid, et neid on maalitud 14. sajandist saadik. Grupiportreesid võib olla vähem säilinud, kuna sageli olid need suuremõõtmelised ja kogukad ning nende omanikud võisid olla huvitatud ainult ühest või kahest seal kujutatud inimestest, kuna aga individuaalportreesid võisid modelli järeltulijad kõrgelt hinnata. Euroopa õukondade printse ja lorde maaliti sageli ümbritsetuna õukonnast ja teenritest mingis iseloomulikus tegevuses. 16. sajandist alates hakkasid kunstnikud maalima iseseisvaid perekonnaportreesid,
saj) - multifunktsionaalne kunstnik; maalide süžeed olid sarnased teiste kunstnike omasdele kuid tema kujutatud stseenid ja portreed olid üldistavad ja seega sügavama sisulised; teosed analüüsisid enneolematult peenelt inimese hingeelu; väline ilu ja füüsiline täiuslikkus polnud olulised; peetakse kõige äärmuslikumaks vastandiks antiikkunstile; protestantliku kristluse kõige ilmekam kehastaja (Piibli ja mütoloogia ainestik); maalis üksik- ja grupiportreesid; maalides tagab ühtsuse ja terviklikuse omapärane valgusekäsitlus (koondub alati teose sõlmpunkti e kompositsiooni keskmesse, valguse ja varju piirid on mahedad); ühtlasi oli kuulus ka graafikuna (üldistus, olulise esile tõstmine valgusega) Maalide põhitemaatikad + teosed: ● portreemaalid (nt Autoportree 34 aasta vanusena; Saskia van Uylenburghi portree; Vana mees punases; Dr. Tulpi anatoomia loeng (grupiportree); Autoportree Saskiaga; Saskia Florana;
HOLLANDI MAALIKUNST Nagu juba öeldud, oli Põhja-Euroopas, iseäranis Hollandis kunst väga erinev itaalia ja flaami kunstist. Hollandi maalikunst elas 17. sajandil üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust. Allegooria ja mütoloogia ei huviatnud inimesi. Peamiselt telliti maastikke, natüürmorte, olustikumaale ja lähedaste portreid või grupiportreesid. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid, puuvilja ja muid toiduaineid, veinikarikaid, vaipu jm. Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreid oli hollandlane FRANS HALS (1581-1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema
Pintsli tõmbed on tõmmatud küljelt ning tõmmatud lauge joonega üle pildi. Rembrandti armastas maalida autoportreesid. Modellideks oligi ta ise, pere, sõbrad, kuid ka maalide tellijad. Tema karjääri algusaegadel meeldis talle joonistada Amsterdami bürgereid ja nende naisi, kuid oma elu lõpuaegadel maalis ta palju kortsus vanureid. Ta tegi oma eluajal 52 autoportreed. Lisaks joonistas ta loodust. Rembrandt nägi loodust dünaamilisena ja tundeküllasena. Veel maalis ta ka grupiportreesid. Grupiportrees kujutatakse mitut inimest. See tõi Rembrandtile esimese kuulsuse Amsterdamis, kui ta maalis '' Doktor Tulpi anatoomialoeng''. Rembrandti maalid Rembrandt sai kuulsaks oma grupiportreega ''Doktor Tulpi anatoomialoeng'', mis on maalitud hallides toonides. See on toonide suhtes järsk ning kui võrrelda seda pilti teiste tema loodud piltidega, siis seal tuleb välja puhtus. Ta kasutab maali puhul n.ö. keldrivalgust. Maal
autoportree - Autoportree on portreežanri alaliik, kunstniku kujutis iseendast. Varasemad autoportreed pärinevad 8.–9. sajandi itaalia miniatuuridelt ja reljeefidelt. Iseseisvaks žanriks arenes autoportree Lääne-Euroopas 15.–16. sajandil. Žanri esmaviljelejaks peetakse Albrecht Dürerit. grupiportree - Vähesed grupiportreed 14. ja 15. sajandist on säilinud, kuid on palju tõendeid, et ned on maalitud 14. sajandis saadik. Grupiportreesid võib olla vähem säilinud, kuna sageli olid need suuremõõtmelised ja kogukad ning nende omanikud võisid olla huvitatud ainult ühest või kahest seal kujutatud inimesest, kuna aga individuaalportreesid võisid modelli järeltulijad kõrgel hinnata. "Öine vahtkond" Rembrandt, 1642 paraadportree- portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku (peamiselt valitseja, väepealku) seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust
põhimõte ning maalitehnika. 2. Hollandi kunst 17. Sajandil Hollandi maalikunst elas 17. sajandil üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust. Allegooria ja mütoloogia ei huviatnud inimesi. Peamiselt telliti maastikke, natüürmorte, olustikumaale ja lähedaste portreid või grupiportreesid. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid, puuvilja ja muid toiduaineid, veinikarikaid, vaipu jm. Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreid oli hollandlane FRANS HALS (1581- 1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema maalimislaad oli vaba
annaabi.ee 
