probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis Ta oli tolle aja üks suurimaid portreemeistreid, kes täitis enamjaolt tellimustöid Isaac Massa 1626 Talle ei meeldinud oma pilte viimistleda. Ta kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe ja värvilaike Jester Lupe'ga Originaal vasakul, halb koopia paremal Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett 1627 Frans Hals maalis üsna palju lapsi Rommeli mängutoosi kuulaja 1618 - 1622 Tihti oli inimeste nägudel salakaval naeratus või peidetud emotsioon Mustlastüdruk 1628 - 1630 Kasutatud kirjandus http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Frans_Hals "KUNSTIAJALUGU" David Piper, 2006 "MAALID" Rolf H. Johannsen
Hollandi kunst 17.saj · Euroopa kõige tugevam mereriik · Hollandi jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega. Hollandi kunstil erinev iseloom teistest riikidest. · Tähtis olustikumaal. o "Väikesed hollandlased" olustikumaaliga tegelevad kunstnikud · Suurte grupiportreede rohkus · Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule · Maastikumaalid · Natüürmort · Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid · Hollandi maalikunstis kaks keskust: o Haarlem o Amsterdam · PORTREEMAAL o Franz HALS töötas Kunstiakadeemias, tuntuim portretist "PÜHA GEORGI LASKURITE KOMPANII BANKETT" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles.
Vanas eas sai ta linna vaestemajalt väikese pensioni. Oma lähedasi inimesi, sealhulgas joomakaaslasi, maalis kunstnik mõnikord klaasi veini eest. Tema molberti ees on istunud kaupmehed, ohvitserid, aadlikud, juristid, arstid, palgasõdurid, kogukad emandad. Aga ka trahterite "elanikud": mustlastüdruk, kitarrist ja Malle Babbe - Haarlemi nõid, kelle õlal istub öökull. Üsna palju maalis Frans Hals lapsi. Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu. Gombrich ütleb, et Halsi portree on täpne kui foto. Temast elavamalt ja vaimukamalt pole keegi suutnud kujutada naeru - alates kergest muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni. Frans Halsi kunsti elujõud põhineb eelkõige eelarvamustevabas suhtumises portreteeritavatesse, nende miimika tabamises ja loomuliku elurõõmu kujutamises. 2
grupisisestel hierarhiatele, truudusekohustustele ja jagunemistele. Kusagil pole seda selgemini esile toodud kui 17. sajandi Põhja-Hollandis maalitud grupiportreedel. Hollandlased leiutasid ja arendasid välja suuremõõtmelise grupiportree, mis näitas gildi liikmeid, asutuste juhatust või laskurite roodu (rahvarahutuste ajaks kokku kutsutud relvastatud kodanike rühma). Üks lääne kunsti ülimaid saavutusi kuulub samuti grupiportreede hulka. Tänapäeval tuntakse seda nime all ,,Las Meninas" (,,Õuedaamid") ja selle maalis Velazquez oma karjääri lõpupoole, aastal 1656. Pilt on üheaegselt nii õukonnastseen kui portree noorest Hispaania printsessist, kes ümbritsetuna oma õuedaamidest, teenijatest ja kääbustest külastab Velazquezt tema Hispaania kuningalossis asuvas stuudios. Samuti on see pilt aga maalikunstist ja vaatamisest. Velazquez ise on maalitud vasakul, näiliselt töötamas suure lõuendi kallal
SAJ Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust. Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti.(Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Portreemaal üks aegade parim on hollandalne Franz Hals, kes sidus portreed olutsikulise tegevusega. Ta tegi grupiportreede kõrval ka üksikportreid. Oskas tabada momenti, mil isiku isloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintlilöökidega. Ei püüdnud publikule meeldida. · Olustikumaal Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. Üks
Maalide hind kasvas kunstniku populaarsuse kasvuga. Portreed: Kodanike enesekirjeldamise vahend. Eriti pandi rõhku loomutruudusele. Kuulsaim esindaja Madalmaades Frans Hals. Telliti enamasti erilisteks puhtudeks, näiteks pulmameeneks. Need võisid olla ühal maalal, kuid tavaliselt oli neid kaks erinevat tahvlit. Naine oli alati kujutatu paremal tahvlil, kuna naine istus harilikult mehe vasakul käel. Grupiportreede erakordne tähtsus: ei soositud portreesid, mis jätsid inimesest pillava mulje, üks väljapääs oli kujutada end ametis. Niiviisi koos ametivendadega portreteerides demontreeris see pühendmist kogukonnale. Võrreldes teiste Euroopa maade maalikunstiga moodustas hollandi maalijate looming äärmiselt iseseisva ja eriilmelise koolkonna. Selles ilmnes rohkesti uusi ja teedrajavaid elemente, mis laiemalt mõjutasid kogu kunsti edasist kujunemist. Et kodanlikus Hollandis
sõda hispaaniaga ja iseseisvumist sai hollandist euroopa kõige tugevam mereriik. Tekkis arvukalt kolooniaid, neist oluisim Indoneesia. Ka Indias, Põhja- ja Ladina- Ameerikas Jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega Erinev iseloom teiste maade kunstist, sest seal peamiseks kunsti ostjaskonnaks oli kodanlus ja talupoegkond Väga vähe religioosset kunsti Maalikunstis kujuneb keskseks zanriks olustikumaal Neid kunstnikke nimetatakse väikesteks hollandlasteks Suurte grupiportreede rohkus Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule Maastikumaalid Natüürmort Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid 2 peamist keskust: Haarlem ja Amsterdam Haarlem Kunstiakadeemias töötas Franz Hals Tuntuim portreemaali esindaja "Püha Georgi laskurite kompanii bankett" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile
annaabi.ee 
