Kuna organisatsiooni olulisem vara on inimressurss ja nende sisemine väärtustamine ja hea kommunikatsioon meeskondade ja üksiksindiviidide vahel on ka organisatsioonist välja peegelduv ja mõjutab kogu organisatsiooni mainet. See peab olema kahesuunaline ja dünaamiline protsess, mille eesmärgiks on töötajate vastastikune mõistmine ja informeeritus, mille läbi suureneb töörahulolu, ühtekuuluvustunne ja omakorda ka organisatsiooni eesmärkide efektiivsem täitmine (Grunig, 1992) – kas siin viide ainult viimase lause või kogu lõigu kohta. Kui viimase lause kohta, siis punkt pärast sulgu, kui kogu lõigu kohta, siis enne sulgu, võiksid siis esimese lause lõiguvahega eraldada järgnevast. Selleks, et sisekommunikatsioon oleks efektiivne, peavad kõik organisatsooni liikmed olema kursis organisatsiooni tegevusega. Ei piisa ühepoolsest info jagamisest, vaid on vaja tekitada
teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteooria- selgitab sk väärtust o-le ja ühiskonnale tuginedes
usuvad oma infoallikatesse. Defensiivne käitumine on käitumine, mis ilmneb kui indiviid tajub ohtu või eeldab ohtu grupis. Inimene, kes käitub defensiivselt pühendab suure hulga oma energiast enese kaitsmisele oodatavate rünnakute eest. Mõtleb enamasti sellest, kuidas ta teistele paistab. Seega on toetav käitumine selline, kus inimene keskendub sõnumile, sest ta ei taju ohtu ei enda sõnumi edastamisest, ega vastuvõetavast sõnumist. Ta ei ole sunnitud ennast kaitsma. Grunig on leidnud viis strukturaalset muutujat, mis kõige enam mõjutavad tööga rahulolu ja kommunikatsiooni: 1) tsentraliseeritus 2) kihistumine 3) formaliseeritus 4) komplekssus 5) osalemine otsustusprotsessis. Organisatsioonisisene suhtlemine saab olla tulemuslik vaid siis, kui tema liikmed on teadvustanud organisatsiooni eksisteerimise peamise põhjuse ehk missiooni, mõistnud missugune nende organisatsioon tahab tulevikus olla (visioon) ja kui liikmetel on jagatud
Kinnised ja avatud süsteemid Kinnine süsteem: keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes Avatud süsteem: keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni väliskeskkonnale Sidusrühma teooria Sidusrühm on grupp või indiviid, kes võib mõjutada või on mõjutatud läbi organisatsiooni eesmärkide saavutuste Esmased (kliendid, töötajad jne) ja teisased (huvigrupid) sidusrühmad Aktiivsed, passiivsed ja erilised siht- ja sidusrühmad Grunig: Suhtekorralduse 4 mudelit: Pressiagentide mudel propaganda Avaliku informatsiooni mudel Ühesuunaline, tõesus oluline Kahesuunaline asümmeetriline mudel Tagasiside. Võim saatjal, et mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama saatja organisatsiooni Kahesuunaline sümmeetriline mudel Üksteisemõistmise ideaal, dialoog. Mõlemad pooled valmis muutuma. Põhjalikud uuringud Mudelid; STRATEEGILINE PLANEERIMINE RACE mudel Uurimistöö (research) Tegevuse planeerimine (action planning)
organisatsiooni, peamiselt rahaliste annnetuste abil. Multikultuurilised suhted/ tööpaia mitmekesisus- on seotud erineva kultuurilise taustaga inimeste ja gruppidega. Eriüritused- on mõeldud huvi stimuleerimiseks inimesele, tootele või organisatsioonile suunatud sündmuste abil, ka ettevõtmised mis on mõeldud sihtgruppidega suhtlemiseks ja nende kuulamiseks. Mudelid kommunikatsiooni- ja suhtekorralduse analüüsimiseks Grunig'i ja Hunt'i neli mudelit kommunikatsiooni ja suhtekorralduse analüüsimiseks on rakendatavad eelkõige nö mesotasandil (organisatsiooni tasandil) Suhtekorraldus kui komminkikatsiooni juhtimine organisatsiooni ja tema sihtgruppide vahel (Grundig ja Hunt 1984). Grundig: meisterlikkuse teooria Meisterlikkuse teooria selgitab eelkõige suhtekorralduse väärtsut organisatsioonile ja ühiskonnale tuginedes juhtimisotsustest ja suhetest organisatsiooni sidusrühmadega.
Töötaja edukuse tingimused on järgmised: · tulemused · keskendumine võime keskenduda tööandja või kliendi vajadustele · inimsuhetes rühmatöö oskused,oskus suhelda juhtkonnaga ka siis, kui juhiga ei olda nõus. Mõistmine, mida temalt kui töötajalt nõutakse. · positiivne hoiak kui stiil. AVALIKE SUHETE MUDELID Organisatsioonil on võimalik suhtekorraldust läbi viia firmasiseselt või osta vastavat teenust suhtekorraldusfirmalt. Ameerika professor Grunig pakub välja 4 avalike suhete mudelit: 1.Press Ettevõte saadab meediakanalile oma informatsiooni. 2.Avalikkuse teavitamine Ettevõte palkab inimese, kes suhtleb infokanalitega või otse sihtgruppidega. 3.Kahepoolsed asümmeetrilised avalikud suhted Kommunikatsioon on kahepoolne,kui organisatsioon püüab väljaselgitada inimese käitumise motiive ning käitub nii, et saavutada tema mõistmine ja sellele vastav käitumine. On arvestatud rohkem organisatsiooni kui avalikkuse huve. 4
annaabi.ee 
