taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja võimaldas varasemat inimajalugu iseloomustavate instinktide ,,välja mängimist". See käsitlusviis sai tuntuks kui ,,rekapitulatsiooni teooria". Halli pakutud kujul on seda kaasajal vähe toetatud, kui üldse. Väitis oma raamatus Adolescence (,,Noorukiiga") (1908) ja mujalgi, et Groosi treenimise teooria on ,,väga erapoolik, pealiskaudne ja perversne". Seda seetõttu, et Groos pidas mängu kaasaegsete tegevuste harjutuseks. Vastupidiselt sellele arvas Hall, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku, näiteks ,,poiste sport", kus nad ajavad üksteist taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt
Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mile abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) · Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele , seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Mäng on täiskasvanu jaoks eeskätt lõdvestuseks. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma
Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mile abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) Karl Groos(1861-1946) - mängu väärtus seisneb selles, et ta valmistab last või noorukit tulevaseks eluks, seega Groosi arvates on mäng pidev harjutamine ja enesearendamine tuleviku tarvis. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele , seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Mäng on täiskasvanu jaoks eeskätt lõdvestuseks. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma
Groos väitis, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida: ,,Võib-olla on terve noorsoo eksistents võimalik valdavalt mängu pärast." Seda seepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. Seda arvamust on nimetatud ,,harjutamise" või ,,treenimise" teooriaks ning oma kaasaegses vormis on sel palju pooldajaid. [1] G.Stanley Hall Hall väitis oma raamatus Adolescence (,,Noorukiiga") (1908) ja mujalgi, et Groosi treenimise teooria on ,,väga erapoolik, pealiskaudne ja perversne". Seda seetõttu, et Groos pidas mängu kaasaegsete tegevuste harjutuseks. Vastupidiselt sellele arvas Hall, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku, näiteks ,,poiste sport", kus nad ajavad üksteist taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja
harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu mängu käsitles Groos funktsioonide seisukohast, mida mäng kultuuriliselt täidab: eksistentsi täiendamise funktsioon isiksuse füüsilises, intellektuaalses ja emotsionaalses sfääris; vabastamise ja isikuvabaduse omandamise funktsioon; maailma harmoniseerimise ning inimese ja maailma vahelise harmoonia saavutamise funktsioon. Groosi eriliseks teeneks võib pidada seda, et ta ei piirdunud mängivate inimeste erilise meeleseisundi ja tujude konstateerimisega, vaid otsis sellele teaduslikku põhjendust. Moritz Lazarus (1824 – 1903): Moritz Lazarus oli saksa filosoof ja psühholoog. Töötas Berni Ülikoolis professorina. Enne seda õppis heebrea kirjandust, ajalugu, õigusteadust ja filosoofiat. Lazarus väidab, et mäng täidabki edukalt seda kosutavat funktsiooni. Ta
· Kasuta liikmefunktsioone nagu selgitamine, arvamuste küsimine, kompro- misside leidmine jne. · Arvamuse küsimine on paljuski abiks. · Kuulake üksteist! MÄNGUDE ETTEVALMISTUS, ÕPETAMINE JA LÄBIVIIMINE Mäng on eelkõige pinget maandav, hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus (Aristoteles), mis võimaldab ilmutada erilisi võimeid (Rosseau) ning pidevalt harjutada ja ennast arendada tuleviku tarvis (Groosi) (Saar, 1997). Mõisted Järgnevalt esitame loetelu olulisematest mängukogumikes kasutatavatest mõistetest. Mängujuht on mängu organiseerija. Tavaliselt ta ise mängus ei osale, kuid ta vastutab mängu käigu ja kordamineku eest. Mängujuhi korraldused on täitmiseks kõigile mängijatele. Juhtmängijal on mängu käigus täita eriline roll või ülesanne, tema tegevusest sõltub kõigi teiste mängijate tegevus ja mängu käik. Juhtmängija on näiteks ,,pimesikk" pimesikumängus.
annaabi.ee 
