Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gröönimaa ehk „Inimeste maa“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
grööni, gröönimaa, fjord, lõunaosa, greenland, neem, hoovus, liustik, groonimaa, üldandmed, morris, igijää, idaosa, rahvuspark, mäetipp, rannikust, maavarad, tsinki, tantaali, taimestik, kanarbik, mustikas, kukemari, samblikud, linnuliik, morsad, põhjapõder, kärp, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane, unesco, kantud, bermuda, geoloog Keskmine temperatuur suvel lõunas on +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC Aasta keskmine sademetehulk on 736mm Põhja-Gröönimaal on sademete hulk väiksem kui Lõuna-Gröönimaal Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Loodus Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 000 km²) Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu Maismaaimetajatest hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru, jne. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Taimestik
koos teevad kohutavat lärmi. Selliseid linnukolooniaid nimetatakse linnulaatadeks. Suve jooksul kasvavad munast koorunud linnupojad juba niipalju, et käreda talve eest taandutakse lõunasse. Turks Jääkaru Mered Gröönimeri Grööni meri on mereala Põhja-Jäämeres, mis piirneb läänes Gröönimaaga, lõunas Islandiga, idas Jan Mayeniga ja kirdes Teravmägedega. Seal on külm kliima. Mere lääneosa läbib külm hoovus ja see on aasta ringi jääs. Mere pindala on 1 205 000 km². Mere keskmine sügavus on 1450 m ning suurim sügavus 5600 m. Norra Meri Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. Norra mere ja Põhjamere piir kulgeb tinglikult mööda 61. laiuskraadi. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Merel
.................................................................................5 Kokkuvõte ..................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 1 Sissejuhatus Käesolev referaat kirjeldab Arktilise saare Gröönimaa geograafilisi omadusi, annab ülevaate seal esinevast taimestikust ja loomastikust ning rahvastest. Vaatluse alla tuleb ka saare ajalugu. Gröönimaa üldandmeid edastades tõin välja ka sealsete inimeste peamised tegevusalad. Gröönimaa paikneb Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel ning seetõttu esineb seal mõjutusi mõlematest kultuuridest. Kuigi saar on suhteliselt eraldatud elab seal väga arenenud rahvas rikkaliku kultuuri ja ajalooga.
tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht Peaminister Hans Enoksen (alates 14.12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 047 elanikku Rahaühik: Taani kroon Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal.
Kokkuvõtlik töö Gröönimaa kohta 8.kl Juhendaja: Gröönimaa Pindala: 2 166 089 km² Elanikke: 56 462 Pealinn: Nuuk Gröönimaa on Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala. Gröönimaa on saar, mis asub Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit
Gröönimaa Hardo Peetermann Üldandmed Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad,
aastal 1937 ja 1938 avastasid ühe veealuse Mäe rifi mis oli Jan Mayen saare ja karu saare vahel. Teise maailma sõja ajal(1939 kuni 1941), ta ei läinud Artikale. Põhja Poolsuse lend: Aastal 1955 Boyd lendas üle Põhja Poolsuse. Ta oli 68 aastane ja ta oli esimene naine kes lendas üle Põhja Poolsuse; lend oli 19 tunni pikkune ja oli DC-4 lennukil. Boyd kirjutas paljusi artikleid tema seiklustes ja kirjutas veel kaks raamatu, The Fjord Region of East Greenland(1935) ja The Coast of Northeast Greenland (1948). Boyd suri San Franciscos, CA, Aastal 1972 vanusega 85.
Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m).
Sandurtasandik Google Earth satelliidipilt Vatnajökulli liustikust Islandil Nunatakid on jääliustikust väljaulatuvad mäetipud Pildil Gröönimaa idaosa Oskulaarliustik sarnaneb Alpi liustikule, kuid toitub mandrijääst Pildil Vatnajökulli kaguosa Liustikust välja sulanud moreen http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b9/Eastcoastgreenland1 .jpg Vaike Rootsmaa foto Vatnajökulli haruliustikust Islandil Šelfiliustik ujub mandrilava kohal meres Ekströmi • Šelfiliustik kinnitub mäe-
Gröönimaa Maailma suurim saar Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Maailmakaardil Kliima · Temperatuur · Sademed Virmalised ILUS Pinnamood · Pindala on 2 166 086 km² . · 85% kogupindalast katab mandrijää · Mandrijää paksus on umbes 3500 m Fjordid Mount Gunnbjorn 9 % kogu maakera mageveest Liustikud Hädaohtlik laevadele Elustik Loomad maismaal Loomad vees Rahvuspark Taimestik Rahvastik · Gröönimaal on 56 648 elanikku · 45 000 elab linnades · Pealinn Nuuk Greenland Globaalne soojenemine Lõpp
annaabi.ee 
