aastaselt oma esimesed heliteosed. Norras aga puudus akadeemilise hariduse saamise võimalus. Seega valmistas ema oma poega ette Leipzigi konservatooriumi õpinguteks. Õpingute lõppedes töötas Grieg mitmel erialal helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Ta oli aastaid seotud ka Taaniga. Nooruses kohtas Grieg üht tarka,peenetundelist ning suurepärase häälega tüdrukut- Nina Hagerupi. Temast sai ka Griegi abikaasa, Griegi laulude parim ning esimene esitaja. 1867. Aasta oli Griegile kahekordselt tähtis. 1) Tema eestvedamisel avati Oslos Norra muusikaakadeemia, mille rektoriks oli ta ise. 2) Ta abiellus Nina Hagerupiga. Teda peeti kodumaal keskpäraseks muusikuks ning seepärast keeldus riik talle stipendiumi eraldamast. Muusikaakadeemiale elu sissepuhumine võttis aastaid ning see oli Griegi jaoks väga väsitav ja psüholoogiliselt kurnav. Ootamatult tõi asjadele pöörde F. Liszti avalik kiri Griegi toetuseks. Tänu sellele määrati hiljem
oli tütar, kes sündis 1868.aastal, kuid kahjuks suri juba 1869.aastal meningiiti. Kui Grieg käis 1868.aastal Taanis puhkamas, siis kirjutas ta A-moll klaverikontserdi, mille esmalt kandis 3.aprillil 1869.aastal ette Edmund Neupert. 1868.aastal jättis F.Liszt Griegile toetuse Norra haridusministeeriumisse, mis avas Griegile palju uusi uksi ning andis võimaluse palju reisida. Nad kohtusid ise alles 1870. aastal Roomas ja kui Grieg Lisztile esimest korda külla läks, siis nad vaatasid koos üle Griegi viiuli sonaadi nr.1, mis meeldis Lisztile väga.
kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Griegiesimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit.12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli kiituse ning viimase õhutusel saadeti poiss 15- aastaselt Saksamaale Leipzigi konservatooriumi. Ja Griegi looming avas maailmale norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Griegoli patrioot ja veendunud demokraat. Griegile avaldasid lugupidamist mitmed Euroopa maad, valides ta muusika- akadeemia liikmeks. Griegiloomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra
Aastaid on seotud Taaniga. 1867 on Grieg kahekordselt tähtis, tema eestvedamisel avatakse Oslos Norra muusikakonservatoorium. Temast sai ka esimene rektor. Muusikaakadeemiale tõelise elu sissepuhumine võttis aastaid. Et teda peetakse kodumaal kekmiseks muusikuks keeldub riik andma stipendiumi. Palju aastaid rändab ta mööda Euroopas esinedes. Neil kontsertidel propageeris helilooja nii enda kui ka teiste põhjamaade heliloojade muusikat. Kogu elu oli Griegile suureks toeks ja abiks tema abikaasa Niina, seda eriti helilooja rasketel aegade. Vanaduspäevad möödusid sünnilinnas Bergenis ja Troldhaugenis. Grieg on maetud kalju sisse koos tema abikaasaga. LOOMING Edvard Grieg 1843-1907 Oma maa inimeste eluolu on loomingus esikohal. Muusika on sügavalt rahvuslik. Sranased on ka paljude heliteoste pealkirjad. Vokaalmuusikas on tähtsamad just tsüklid ,, Ma armastan sind" ,, Kaks pruuni sima" ,, Lootus"
konservatooriumi. Grieg oli mitmekülgne muusik: helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Nii suutis ta palju korda saata Norra muusikaelu organiseerimiseks ja arendamiseks. Koos oma naise, tunnustatud lauljatari Nina Hagerupiga propageeris Grieg Norra muusikat kogu Euroopas. Grieg oli patrioot ja veendunud demokraat. Võtmata küll otseselt osa poliitilisest võitlusest, käitus ta kunstnikuna alati kodanikueetikat arvestades. Griegile avaldasid lugupidamist mitmed Euroopa maad, valides ta muusikaakadeemia liikmeks. Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra
küpsemad kui varajasem looming. Ebaolulistemate teoste juures peatudes või jääda mulje, et Sibelius tahtis talletada hetkelise inspiratsiooni võimalikult kiiresti paberile, et pühenduda tõsisemasse kirjutamisse. On päris selge, et oma lauludega ei jõudnud Sibelius kunagi Schumanni ega Schuberti meisterlikkusele järele., kuid paljud kriitikud nõustuvad, et paljud tema laulud on täis õrnust ja ilu, mis on omane Hugo Wolfile ja Edward Griegile. Siiski on Sibelius lähenenud lauluzanrie ka väga originaalselt Selle tõestuseks võib võtta vaid pinnapealse analüüsi teosest "Luonnotar" . Esimene pool laulust on vokaal esitatud orkestriga võrdselt, teinsel poolel domnineerib selgelt sümfooniline, orkestraalne areng.. Väga originaalset lähenemist aga tihti ei leidu, kuid kui meister seda teeb, siis kindlasti rohkem just looduslauludes. Nendes lauludes on meloodiakäigud ja harmoonilised
annaabi.ee 
