www.voxclamantis.ee Vox Clamantis · Ansambel on loodud 1996. aastal. · Nende eesmärgiks on ühendada vana ja uus muusika ning tuua see rahvale kättesaadavaks. · Kollektiiv toetub gregooriuse laulule ja varasele mitmehäälsusele. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve Jaan-Eik Tulve · Jaan-Eik Tulve lõpetas aastal 1991 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhina. · 1993 lõpetas Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi gregoriaani koori dirigeerimise erialal. · Alates aastast 1996 on Jaan-Eik Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias · Esimest korda esineti avalikkuse ees 2006 a. Tallinna katoliku kirikus esimese advendipühapäeva missal. · 1998. aastal valmis esimene CD ,,Hæc dies". · Kokku on neil ilmunud 6 heliplaati. · Osaletakse iga kolme aasta tagant toimuval Watou rahvusvahelisel gregoriaanifestivalil Belgias. · 2000. aastal käidi kontsertreisil Liibanonis. · 2001
RETSENSIOON Gregorian "Master of Chant, 10th Anniversary Tour" Kontsert mida vaatamas käisin, oli Gregoriani "Master of Chant, 10th Anniversary Tour". See toimus 9. novembril 2009 kell 20:00 Nokia Kontserdimajas. Gregorian on Saksamaalt pärit bänd, mis on maailmas ainulaadne. See ühendab kirikliku gregoriaani laulustiili tuntuimate tänapäeva muusika hittidega. Maailmatuuriga "Master of Chant, 10th Anniversary Tour" oma kümnendat edukat tegevusaastat tähistav Gregorian esitas koori ja livebändiga kõigile tuntud tänapäeva muusika tipplugusi. Nii tuli kontserdil esitlusele Genesise, Elton Johni, Sarah Brightmani ja paljude teiste tippartistide lood gregoriaani stiilis. Müstilise sakraal ja popmuusika sulandumise tulemusel tekkis üks originaalsemaid
varajasele mitmehäälsusele. Ansambli pea kõikides programmides kõlab ka kaasaegne muusika, selle väga laialdastes väljendusvormides. Nende eesmärk ongi ühendada vana ja uus muusika ning esitada seda rahvale. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning hiljem ka Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi, koori dirigeerimise erialal. Alates 1996 aastat on Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias. Jaan-Eik Tulve on kahel korral pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna ning talle on omistatud EV Valgetähe teenetemärk, Belgia Kuningriigi Leopoldi orden ning Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse orden. Kokku on ansamblis 15 lauljat. Vox Clamantisele on kirjutanud teoseid paljud eesti heliloojad, teiste seas ka Arvo Pärt ja isegi tuneesia helilooja ja laulja Dhafer Youssef. 1998. aastal valmis neil esimene plaat
VOX CLAMANTIS loodud 1996 noored muusikud ühine huvi gregooriuse laul laulavad liturgias hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE Viimastel aastatel oma tegevuses astunud pika sammu edasi, mis on neid viinud rahvusvahelise tunnustuse lävepakuni Vokaalgrupi uusim heliplaat «Stella Matutina» koos Weekend Guitar Trioga,
4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) · Unisoon (ladina sõnast unisonus hilisladina keeles 'monotoonne', keskaja ladina keeles 'unisoonis') on ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng). Keskajal enne mitmehäälsuse laialdasemat kasutuselevõttu lauldi liturgiatel üksnes unisoonis (gregoriaani koraali). Paljude rahvaste rahvalaulud on unisoonsed (ühehäälsed). "Unisoonis" öeldakse ka ühtmoodi mõtlemise või tegutsemise kohta. · Trio on kolmest pillimängijast koosnev instrumentaalansambel. Ajalooliselt välja kujunenud kindla koosseisuga on keelpillitrio ja klaveritrio. · Troppo- liiga · Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö
keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada.
Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirkukalendrile, neid nimetatakse propriumideks. Gregooriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal. On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul Toetub proosa tekstile On saateta, rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist) Tüüpiliselt ladinakeelse tekstina, erand kreekakeelne Kyrie eleison (Issand halasta) Viimastel aegadel on püütud mõnel pool kujundada ka rahvuskeelset gregoriaani, kuid erilise eduta Gregooriuse laulu tüüpe: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. Noodikirja sünd Oluline muutus noodikirjas sündis 12. sajandil, kui kasutusele võeti nn. Kvadraatneumad. Nüüdsest sai kõiki helikõrgusi märkida täiesti täpselt. Arvatavasti toimusid muutused ka esituslaadis: nii vabu kui etteantud kaunistusi jäi vähemaks.
Temalt on tuntud kolm kogumikku: "Fiori Musicali"(1635) – missad orelile ning kaks kogumikku "Toccatas"(1613) ja "Partitas"(1636). 3. Orelite olukord Eestimaal 16.–17.sajandi orelid Eestimaal Eestimaal oli 16. sajandil tähtis sündmus Martin Lutheri reformatsioon, mis tõi endaga kaasa kirikulaulude ja Piibli tõlkimise eesti keelde, samuti eestikeelse jumalateenistuse. Enne oli vaid ladinakeelne missa koos lihtrahvale arusaamatute ladinakeelsete gregoriaani koraalidega, mis asendusid luterliku kiriku 4-häälsete koraalidega. Samas tõi reformatsiooni tulek kaasa ka negatiivse ilmingu - katoliku kirikute rüüstamised, mille tagajärjel visati koos pühakute piltidega ka orelid kirikutest välja kui katoliiklik igand. Kirikute rüüstamised toimusid eriti ägedasti Tallinnas ja Tartus (1525) aastal, kuid varsti need rüüstamised koos orelite hävitamisega õnneks lõppesid. See asjaolu näitab, et
Vanamuusikafestival on tähtis üritus, mida tuleb edaspidigi au sees hoida. Festivali alalisteks kollektiivideks on parimatest eesti noortest lauljatest koosnev Haapsalu Festivalikoor ja Tallinna Barokkorkester, kes esinevad nii vokaalsuurvormide koosseisus kui ka omaette kavadega. Aastate jooksul on hinnatumate Eesti solistide ja ansamblite kõrval esinenud kogu maailmas tuntud ja hinnatud ansambleid, nagu gamba-ansamblid Phantasm ja Fretwork (Suurbritannia), Baroque Fever (Taani), Pariisi Gregoriaani Koor, väljapaistvad solistid, nagu Marcel Ponseele ja Paul Dombrecht (oboe), Lucy van Dael ja Sirkka-Liisa Kaakinen-Pilch (viiul), Emma Kirkby (sopran), Hans-Jörg Mammel ja Simon Wall (tenor) ja paljud teised. Festivali korraldaja oli aastatel 1996-2009 kontserdiagentuur Concerto Grosso, praegu on korraldajaks Muusikaühing Studio Vocale. Festivali kunstiline juht on muusikateadlane ja dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan
osadeks ·rütmipilt lihtsustub ·tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" Selle esimene ja tunduvalt pikem osa on komponeeritud traditsioonilises cantus firmus tehnikas, otsekui kummardusena vanameistrile: viiehäälse teose tenoriks on gregoriaani viis reekviem-missa avaosast ,,Requiem aeternam". Teine pool on põlvkonna tundelises stiilis: cantus firmus lõpeb, polüfoonia lihtsustub ja neljahäälse lõigu põhikujundiks on astmeliselt laskuva bassiga harmooniajärgnevus, mida nimetatakse pisarate või kannatuse kujundiks. See nimetab nelja leinavat õpilast. Manerism IV põlvkond manerismiajastu. Manerism äärmuslike tunnete kajastamine kunstis. Pildid mõjuvad rahutult (Tintorello maalid). V põlvkond ja Orlandus Lassus
ning institutsionaliseerumise korrumpeerivat mõju. I. Illich sündis 1926. aastal Viinis, kus aastatel 1931-1941 õppis religioosses koolis, kuni oli sunnitud sealt lahkuma oma ema juudi päritolu tõttu. Pere kolis Itaaliasse ja Illich alustas õpinguid Firenze Ülikoolis loodusteadustes ja kunstiajaloos. 1943. aastal kolis Ivan Illich Rooma, et õppida Ivan Illich (1926-2002) Gregoriaani Ülikoolis preestriks. Hiljem omandas ta doktorikraadi ajaloos Salzburgi Ülikoolis. 1960. aastate lõpust 1970. aastate keskpaigani publitseeris ta oma peamised tööd haridusvaldkonnas. Kuigi Illich on ennekõike radikaalne sotsiaalkriitik, on tema mõtlemise südameks filosoofilised vaated haridusest ja õppimisest (Elias 1980). Ivan Illich oli preester, kes uskus, et preestreid on liiga palju, ning 50 aastat õpetaja,
·rütmipilt lihtsustub ·tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" Selle esimene ja tunduvalt pikem osa on komponeeritud traditsioonilises cantus firmus tehnikas, otsekui kummardusena vanameistrile: viiehäälse teose tenoriks on gregoriaani viis reekviem-missa avaosast ,,Requiem aeternam". Teine pool on põlvkonna tundelises stiilis: cantus firmus lõpeb, polüfoonia lihtsustub ja neljahäälse lõigu põhikujundiks on astmeliselt laskuva bassiga harmooniajärgnevus, mida nimetatakse pisarate või kannatuse kujundiks. See nimetab nelja leinavat õpilast. 7 Manerism IV põlvkond manerismiajastu. Manerism äärmuslike tunnete kajastamine kunstis. Pildid mõjuvad rahutult (Tintorello maalid).
annaabi.ee 
