Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Mõjutavateks teguriteks on keha raskus jõud ning pindade materjal ja omadused. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede. Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti.(kuu maa ümber) Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: Ühik: rad Põhivalem: = s / r (s=kaare pikk...
Mis on jõud, elastsusjõud,elastsusjõu suund.- jõud: füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.- elastsusjõud: keha kuju muutumisel(deformeerumisel) tekkiv jõud- suund: deformatsiooniga vastassuunaline 13.Sõnasta Hookei seadus,valem,tähis,ühik- kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega- valem: Fe = k¤L ,tähis: Fe ,ühik: N 14.Newtoni seaduste rakendused - 15.Ülesanded Newtoni 2.seadusele,gravitatsiooniseadusele,elastsusjõu ja hõõrdejõu arvutamisele 2.seadus: F=m*a a=F/m m=F/a grav.seadus: F=G*m¹*m²/r² elastsusjõud: Fe=k¤L hõõrdejõud: Fh= µ*m*g (N) 16.Millest sõltub keha kaal?- raskusjõust 17.Mis on raskusjõud?Kuhu ta on suunatud?- jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi.- suunatud:
eraldatud osade vaheline jõud. (Rohusaar, 2005). SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud,mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F=m·a Jõud = mass korda kiirendus N = kg · m/s2 Nagu me juba füüsikast teame, siis maapinna lähedal mõjub gravitatsioon ehk raskuskiirendus. Vastavalt ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele, gravitatsioonikonstandile ning maa raadiusele ja massile on raskuskiirendus maapinna lähedal ligikaudu võrdne suurusega g ≈ 9,8 m/s2. Mehaanikas tehakse aga lihtsustus tagavara kasuks ja raskuskiirenduse väärtuseks võetakse g ≈ 10 m/s2. Seega kui Newtoni II seaduse valemis on kiirenduse 1 m/s2 asemel 10 m/s2, siis: 10 N = 1kg · 10 m/s2 mis tähendab, et keha massiga 1 kg mõjub maale jõuga 10 N.
sõltub ringliikumise perioodist pöördvõrdeliselt: Trajektoori kõveruskeskpunkti suunatud jõudu, mis põhjustab ringliikumist, nimetatakse kesktõmbejõuks ehk tsentripetaaljõuks. Kesktõmbejõudu saab leida Newtoni II seadust kasutades kesktõmbekiirenduse kaudu: Taevakehad tiirlevad tänu gravitatsioonijõule. Oletame, et planeedil massiga M on kaaslane massigam, mis tiirleb selle ümber ringorbiidil raadiusega r. Vastavalt gravitatsiooniseadusele tõmbab planeet kaaslast jõuga See jõud ongi kaaslase tiirlemist põhjustavaks kesktõmbejõuks, mis on valemi (2.38 ) järgi seotud tiirlemise nurkkiirusega järgmiselt: Siit saame avaldada nurkkiiruse ning sellest omakorda tiirlemisperioodi:
............................................12 2 Sissejuhatus Päikesesüsteem on meie kosmiline kodu, milles on planeedid oma kaaslastega, asteroidid ja meteoorid. Külalistena viibivad meie kosmilises kodus komeedid mõned neist on juhuslikud, mõned külastavad meid kindla ajavahemiku järel. Päikesesüsteemi peremees on muidugi Päike, mille mass on ligikaudu 700 korda suurem planeetide kogumassist. Sellega on garanteeritud, et vastavalt gravitatsiooniseadusele tiirlevad planeedid ümber Päikese. Planeetide orbiidid paiknevad ringikujuliselt Päikesest kasvavas kauguses, seega pole karta ka Planeetide omavahelist kokkupõrget. Päikesesüsteem on stabiilne. Antud töö annab ülevaate päikesesüsteemi ülesehitusest ja struktuurist, päikesesüsteemi tekkest, Maa-tüüpi planeetidest, hiidplaneetidest, asteroidide vööst ning komeetidest. 3 Ülesehitus ja struktuur
Lisaks, mitmed 3 printsiibid terves raamatus on eelkõige seotud füüsikaliste või muude loodusseadustega. See tähendab, et süsteem mida käsitletakse ei pruugi alati optimaalselt toimida puhtalt seetõttu, et on tekkinud vastuolu loodusseadusega, kust paraku ei saa kuidagi ümber. Näite saab tuua käest pillatud teelusikaga, mis langeb väga suure tõenäosusega Maa poole. Vastavalt gravitatsiooniseadusele teame, et lusikas tõesti ei tõuse omal jõul õhku ega jää kukkumata, kui temast õhus lahti lasta. Samas, kui on tegemist lisateguritega, mis ei ole loodusseadusega kooskõlas, siis saame muuta nii mõnegi süsteemi toimimist, nt. proovime magnteetilisel jõul lusikat vastu gravitatsiooni liigutada. (Loorents, lk.39, Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip). Võttes kokku esimest peatükki, peaks lugejale küllaltki selge olema, et
Olles koduarestis jätkas ta oma uuringuid kuid kesistes tingimustes ta midagi uut ja põhjapanevat ei leidnud ega avastanud. 4 Veel üks tuntumaid füüsikuid oli Isaac Newton. Üks esimesi leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Avastas ka, et Päike koosneb paljudest värvidest. Ta pani aluse ka gravitatsiooniseadusele. Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 1703. aastal valiti Newton Londoni Kuningliku Seltsi eesotsa ja 2 aastat hiljem tõsteti ta aadliseisusesse. Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusaorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Ta huvitus juba lapsest peale loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsis igas võimalikus piirkonnas
. Võrdetegur G on kõikjal maailmaruumis ühesugune, seda nimetatakse gravitatsioonikonstandiks G = 6.67*10-11 (N*m2)/kg2 (SI). Paljusid loodusnähtusi on võimalik seletada gravitatsioonijõu abil. Planeetide liikumine Päikesesüsteemis, Maa tehiskaaslaste liikumine, ballistiliste rakettide trajektoor, lennutrajektoor, kehade liikumine Maa pinna läheduses - kõik need nähtused leiavad selgituse, toetudes ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele ja dünaamikaseadustele. Üheks ülemaailmse gravitatsioonijõu väljenduseks on raskusjõud. Nii nimetatakse kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu. F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega. Keskmine vaba langemise kiirenduse väärtus Maal on võrdne 9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning
nimetatud ala probleemid teadusvälistena ka meie igapäevaelus tagaplaanile. On selge, et see ei tee neid küsimusi olematuks ega vähetähtsaks. Südametunnistust on nimetatud ka loomusunniks - seda saab tunda oma loomuses. Muidugi on olemas erandlikke inimesi, kes seda ei tunne, nagu on olemas värvipimedaid või muusikalise kuulmiseta inimesi, kirjutab Clive Lewis (1992). Kui keha ei saa valida, kas kuuletuda gravitatsiooniseadusele või mitte, siis inimene võib oma loomusundi ignoreerida. See tähendab, et inimene ei saa jätta täitmata seadusi, mis on talle ühised esemete või teiste olenditega. Ainult niisugusele seadusele, mis on eriomane temale kui inimesele, mida ta ei jaga loomade ja taimedega, võib ta tahtmise korral mitte kuuletuda. Südametunnistus ei tulene inimeste käitumise üldistusest. Clive Lewise ja ka Immanuel Kanti arvates on tegemist millegi faktivälisega, nimelt Jumala häälega inimeses
positiivse laengu. Tekkinud laengud on alati võrdsed, kuid vastandmärgilised, seega nende kehade summaarne laeng ei muutu. Seda arvestades võime sõnastada elektrilaengu jäävuse seaduse. Elektrilaengu jäävuse seadus. Suletud süsteemis paiknevate elektrilaengute algebraline summa on jääv. Algebraline summa tähendab seda, et laenguid tuleb liita märki arvestades. 10.2 Elektriväli Eespool mainisime, et vastavalt ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele tekitab iga keha enda ümber gravitatsioonivälja, mis on tugevam suuremassiliste kehade korral ja mis nõrgeneb seda tekitanud kehadest eemaldumisel. Gravitatsioonivälja iseloomustab mingis ruumipunktis üheselt vaba langemise kiirendus g . Kui sellesse ruumipunkti asetada mingi proovikeha, mille mass m on väga palju väiksem gravitatsioonivälja esilekutsunud kehade massist, siis
annaabi.ee 
