Karl Schwarzscild selle teooria võrrandite lahendi, mis esitas musta Joon. 4. 5 Kvasar 3C 273, esimesena avastatud 2GM tähesarnane raadiokiirguse allikas, auku. R = , kus c on valguse kiirus, G on Newtoni vallandab väikeses piirkonnas suuri gravitatsioo- c2 energiahulki. Nii suure heleduse tekkemehhanismi ainsaks seletuseks saab olla aine valgumine musta auku. nikonstant ja M on musta augu mass. Kvasarite avastamine 1964. aastal vallandas nii mustade aukude teoreetilise uurimise puhangu kui ka püüdlused neid vaadelda (joon. 4
mustadeks aukudeks. 1916. aastal, varsti pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist, leidis Karl Schwarzscild selle teooria võrrandite lahendi, mis esitas musta Joon. 4. 5 Kvasar 3C 273, esimesena avastatud 2GM tähesarnane raadiokiirguse allikas, auku. R , kus c on valguse kiirus, G on Newtoni gravitatsioo- vallandab väikeses piirkonnas suuri c2 energiahulki. Nii suure heleduse tekkemehhanismi ainsaks seletuseks nikonstant ja M on musta augu mass. saab olla aine valgumine musta auku. Kvasarite avastamine 1964. aastal vallandas nii mustade aukude teoreetilise uurimise puhangu kui ka
Kõnealuses olukorras on meil ainult üks jõud, gravitatsioonijõud, mis mõjub vertikaalselt alla- poole. Horisontaalselt ei mõju ühtegi jõudu ning seega jääb horisontaalkiirus ka terve lennu ajal samaks. Võime need kiirused ka trigonomeetriliste funktsioonide abil kirja panna: 334 Horisontaalkiirus on konstantselt . Vertikaalkiirus on algselt antud , hakkab seejärel tänu gravitatsioo- nijõule vähenema, kuni jõuab nulli (kõrgeim punkt!), ning seejärel jälle suurenema, kuni veepomm prantsatab maapinnale. tuletis Just selle vertikaalkiiruse kirjelduse abil saame leida ka lennuaja. Leiame esmalt lennuaja, mis kulub veepommi tõusmiseks kuni kõrgeima punktini. Teame, et vertikaalkiiruse tuletis ehk kiirendus on ülesviskel võrdne -ga. Seega
1.2.2 Üldrelatiivsusteooria 1.2.2.1 Sissejuhatus Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loo- mist. Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inert- siaalseid taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taust- süsteeme. Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo- nijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on see- pärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria. Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsii- bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust. Need on võrdsed. Seega gravitatsioonivälja on
gia. 1.3.2 Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias 1.3.2.1 Sissejuhatus Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loo- mist. Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inert- siaalseid taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taust- süsteeme. Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo- nijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on see- pärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria. Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsii- bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust. Need on võrdsed. Seega gravitatsioonivälja on
gia. 1.3.2 Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias 1.3.2.1 Sissejuhatus Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loo- mist. Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inert- siaalseid taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taust- süsteeme. Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo- nijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on see- pärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria. Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsii- bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust. Need on võrdsed. Seega gravitatsioonivälja on
annaabi.ee 
