1,4 milj. eoliit )veerekiviriist), chopper (raienuga) Acheuli kult. - 1,4 milj. 200 000 a - esimesed pihukirved -KESKPALEOLIITIKUM 200 000 40 000 a. Moustier´i k. - 200 000 40 000 a. - Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa) -HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a. Aurignaci k. - 34 000 28 000 a. - tulekivi riistad Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k. - 20 000 16 000 a. - nooleotsad (VIBU esimene masin) Madeleine k. - 18 000 15 000/10 000 a. Kõige vanemad vibud (nooleotsad) 30 000 a tagasi Kostjonki asulad tuhanded mammutiluud...asulad majade sõrestikud ehitatud nendest. Paleoliitikumi lõppjärgust on leitud rikkalikke matuseid: Grotte de Enfans (Itaalia)
luusse või kivisse uuristatud loomakontuuridest ning hakkas valmistama savist stiliseeritud lopsakaid naisekujukesi. Aurignaci kultuuri lõpus on sadu koobastesse uuristatud ja maalitud pilte. Kõige kuulsaim neist on Lascaux koobas Prantsusmaal. Aurignaci kultuuriga suures osas samaaegne oli Perigordi kultuur (35 00020 000 a tagasi). Ei olnud mitte üks suur ühtne kultuur, vaid hõlmas mitmeid erinevaid lokaalkultuure. Jaguneb alaperioodideks. U 29 00022 000 a tagasi oli Euroopas Gravette´i kultuur. Oli teine hilispaleoliitikumi põhikultuur. Nimi tuleb La Gravette leiukohast Prantsusmaal. Palju asulakohti laialdasel territooriumil, nt Dolni Vestonice Tsehhis, Mezin Ukrainas, Sungir Kesk-Venemaal. Elu oli jätkuvalt sesonaalne sõltudes jahiloomade liikumisest ning söödavate taimede kättesaadavusest. Inimesed elasid poolrändlevalt, pöördudes korduvalt tagasi samadesse kohtadesse. Gravette kultuuri iseloomustavad luust ja savist veenusekujukesed ehk väikesed 1015
mammuti püüdmisest. Üks nendest asulatest on Kostenki asulad Venemaal, mida on väga põhjalikult uuritud. Mammutite puhul tarvitati palju ära, liha saab palju, nahk on võimas, mammuti luudest ehitati hoone sõrestik, hoone ise oli kaetud nahkade või mätastega, seal oli võimalik elada. Nendes hoonetes ja nende ümbert on leitud poolpõlenud mammutiluid. Mammutiluid kasutati ka küttematerjalina.) Aurignaci kultuur (34 000–28 000 a tagasi) Gravette´i kultuur (28 000–22 000 a tagasi) Solutre kultuuri (20 000–16 000 eKr) Madeleine´i kultuur (18 000–15 000/10 000 eKr). Suur osa kiviaja tööriistu valmistati kivist. Kiviaegsete tööriistade materjal: Tulekivi (kõige enam kasutust leidnud tööriistade valmistamise materjal, seda on loodusest lihtne hankida, kuna seda leidub looduses palju) Obsidiaan (must läikiv, vulkaaniline klaas, õige koha peale lüüa, siis saab
1.3. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 4000-2000 eKr 1.1. PALEOLIITIKUM - 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr 1. Varapaleoliitikum (2,6/2,5 mln 200 000 a tagasi) Olduvai (2,6/2,5-1,4 mln a tagasi), Acheuli kultuur (1,4 mln a 200 000 a tagasi) 2. Keskpaleoliitikum (200 000 40 000 a tagasi) Moustier kultuur 3. Hilispaleoliitikum (40 000 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr) V Olduvai Eoliidid (veerekivitööriistad). Puuesemed pole säilinud. Chopper (raienuga), ka A tulekivist eraldatud killud R A Acheuli Homo erectused. Pihukirved osa löögikiviga töödeldes, osa nn pehme lööktehnikaga (luu või sarvega)
levallois´i tehnika. Võeti suur tulekivimuna , kust osava ja täpse löögiga löödi ära vajalikud tööriistakujuline tükk . Hilispaleoliitikum: Aurignaci kultuur (34 00028 000 a tagasi) Euroopasse jõudsi kromanjoonlased, kellega koos erinevate tööriistade arv kasvas. Iseloomulik see , et võeti tulekivinukleos, löödi ülemine ja alumine ots ära ning löödi ära laastu kujulisi otsi . Gravette´i kultuur (28 00022 000 a tagasi) Solutre kultuuri (20 00016 000 eKr) Tulekivitöötlus on edasiarenenud , selle juures rõhutatakse, et osati valmistada ilusaid tulekivist nooleotsi , mis on retuseeritud. See näitab , et vibust oli kujunenud väga hea ja oluline jahiriist . Madeleine´i kultuur (18 00015 000/10 000 eKr). Hilispaleoliitikumi lõpukultuur. Ajajärk ,kus jääaeg kestab ja on toimunud ajutine külmenemine. Euroopas
on muutunud väga teravaks. Hilispaleoliitikum (Euroopasse jõuavad esimesed homo sapiensid, tööriistade hulk kasvab): *Aurignaci kultuur. Tulikivi munakutel on otsad ära löödud ja õige nurga alt tehtud löökidega tehti pikemaid noalaadseid kilde. Avastatud on lisaks koobastele ka asulapaiku, kus on midagi püstkoja laadsete hoonete jäänuseid, ehituseks kasutati ka mammuti luid. Tuli oli juba kõikjale jõudnud!!! *Gravette`i kultuur 13 *Solutre kultuur. Ilmusid kvaliteetsed retušeeritud nooleotsad. Seega kasutati aktiivselt vibusid. Vibu oli ka esimene masin. Vibu muutus oluliseks tööriistaks. Hiljem hakati tegema ka vibupuuri, millega on võimalik ise tuld teha. Solutre kultuuri inimestele olid olulised jahiloomad metshobused. *Madeleine`i kultuur Millal inimene ise õppis tuld tegema? Algselt sai selle juhuslikult nt kui välk
annaabi.ee 
