kellaseppa peres. Kui ta sai 13 aastaks vana läks ta kunstikooli kus õpis Ilu-rakendus kunsti väga suure huviga. Õpetus sel ajal põhines rohkem art nouveau stiilil. Kooli astumisega hakkab Eduard Jeanneret tegelema ka kullassepaametiga, kus ta tegi vaape ja graveeris monogramme kella kaasidel. Esimene arhitektuurproekt sündis tal 1905. aastal koos professionaalse arhitektiga. See oli elumaja, mis oli tehtud Charles´i tuttavale.(pilt 1.) Teenitud rahaga läks ta reisile Itaaliasse ja Austria-Ungarisse. Viinis ta veetis palju aega uute proektide loomisega. Seal ta ka kohtus kuuluste kunstnikutega, uuris Viini arhitektuuri ja palju muud. Reis lõppeb Pariisis, kus ta
ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Pärast Itaalia-reisi rajas kunstnik 1495. aastal Nürnbergi oma töökoja, mis üsna varsti tõi materiaalset edu. Tööjaotus ettevõttes oli järgmine: vasegravüürid graveeris plaadile kunstnik ise, puulõigete teostamise usaldas ta oskustöölistele. Trükkimise, mis nõudis äärmist täpsust, võttis Dürer enda teha. 1495. aastal hakkas Dürer oma töid varustama isikupärase monogrammiga.
Vanasti oli igas koolis koduorel, pidi osatama mängida viiulit ja koduorelit. Hardo Kriisa orelitöökoda asub rakveres ja see on ainuke orelitöökoda Eestis. Esimene pill Peeter Süda poolt oli orel (1727) Saaremaal valmistatud.Giid mängis sellel väga ilusat viisi. Seal saalis oli 64 klaverit. 1951 aastal ilmus Estonia klaver Eesti klaver Falckile pandi nimi linna raemeistri Falcki järgi. Tallinnas asub Falcki järgi nimetatud park. Giid rääkis meile lugusid: Erst Hiis graveeris suurte tähtedega oma nime klaveri siseküljele, sest vanasti pidid klaveritel saksamaa nimed olema. 1994 aastal tabas Estonia klavereid pankrot, sest Estonia nimeline laev läks põhja ja keegi ei tahtnud osta klaverit mille nimi on sama mis põhja läinud laeval. Enne toodeti üle 20000 klaveri ja veeti 71 riiki, ja praegu 14sse riiki. Ameerikas on need klaverid 3 korda kallimad umbes 1000000 krooni. Giid tutvustas ühte klaverit, mis tegi väga naljakat heli
ning läinud tagasi rooma andis ta talle 1817 võimaluse saada St. Lukase 1. klassi akadeemia valitud liikmeks.Füssli suri 84 aastasena , 17 mai 1741. a. Londonis, ta maeti St. Pauli katedraali krüpti. Töö. Füssili kopeeris Micael Angelo kuulsaid laemaale sixtuse kabelist. Ta hakkas kujundama enda stiili millel olid häirivad psüholoogilised alatoonid. Füssili oli nii maalija kui ka graveeria, paremini tuntud oma gravüüride järgi.Füssili graveeris palju töid ja tegi illustratsioone talle meeldivatest William Shakespeare kirjatööde kaunistamiseks. Kõik tema tööd näitavad tema teadmisi kirjanduse klassika valdkonnas mis oli kirjutatud Ladina-,Kreeka ja Saksa keeles. Tema kuulsaim töö on "luupainaja"mida ta esitles 1783. aastal royal Academys. See esitlus oli suursündmus, seda sorti maalipolnud varem nähtud, see maal ei kuulunud ühtegi katekooriasse , millesse toona maale paigutati (ajaloo-, zanri-, portree- ja maastikumaal.).
(1942, metsotinto), mille vaimsus ja tähendus Eesti kunstis on võrreldav Kristjan Raua teostega. 1944. aasta aprillis sõitis Wiiralt Austriasse, kus toimus tema isiknäitus Viini Kunstihoone Kujutavate Kunstide Seltsi korraldusel. 1945. aasta algul siirdus kunstnik edasi Berliini ning sealt sõja lõpu eel Rootsi. Järgmisel suvel tegi ta koos Eduard Olega kuuajalise reisi PõhjaRootsi Lapimaale, kus graveeris kuivnõelalehe "Lapi maastik Vaisaluokta", mis vaimulaadilt on lähedane "Viljandi maastikule". 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Wiiralti loomingu uudseks jooneks sai süvenev intiimsus. "Marc" ja "Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel) annavad tunnistust maalilisekspressiivse tendentsi süvenemisest kunstniku näsitluslaadis. Kunagi varem polnud Wiiralt nii vaba ja avatud emotsionaalses eneseväljenduses. Sõjajärgsel
keskpunktis; kõik tiirlevad Maa ümber. Usuti, et jumal oli kõik (sfäärid jms) liikuma pannud. Kõige selle taga on kuplikujuline jumalikku muusikat täis taevas. Lihtinimesed uskusid seda, mida nägid - maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Kirik uskus astoroloogiasse. Kiriku vastuolust hoolimata usuti ennustamisse. Teati kolme maailmajagu - Euroopa, Aasia ja Aafrika. Jeruusalemm oli selle keskel. Al- Idris valmistas maailmakaardi (graveeris hõbekettale), kuid ta uskus, et maailm on kettakujuline. Tema kaardil oli põhi all ja lõuna peal.
muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Pärast Itaalia-reisi rajas kunstnik 1495. aastal Nürnbergi oma töökoja, mis üsna varsti tõi materiaalset edu. Tööjaotus ettevõttes oli järgmine: vasegravüürid graveeris plaadile kunstnik ise, puulõigete teostamise usaldas ta oskustöölistele. Trükkimise, mis nõudis äärmist täpsust, võttis Dürer enda teha. 1495. aastal hakkas Dürer oma töid varustama isikupärase monogrammiga. "Ninasarvik" on üks Düreri populaarsemaid puulõikeid, mille kunstnik avaldas suuretiraailise lendlehena. Nimelt saatis üks Lissaboni kaupmees Nürnbergi kirja kõmu tekitanud loomast, kelle Kamboda kuningas 1515. aastal Portugali kuningale Manuelile kinkis
60 teosest koosnev näitus võeti hästi vastu. Viiralt kasutas võimalust teha Viini tehniliselt eeskujulikult varustatud trükikodades tõmmiseid oma töödest, töötas ümber ,,Kristjan Raua portree". 1945. aasta algul siirdus ta Berliini, sealt Flensburig ning otse sõja lõpu eel jõudis kunstnik Rootsi, kus esimene suvi möödus põgenike laagris. Järgmisel suvel tegi ta koos Eduard Olega kuuajalise matka Põhja- Rootsi, Lapimaale, kus graveeris kuivnõelalehe ,,Lapi maastik Vaisaluokta". See n teos põhjamaa looduse ja inimeste ühtekuuluvusest, mis teostus- ja vaimulaadilt on lähedane ,,Viljandi maastikule". Rootsis veedetud aeg kujunes lühikeseks ja väheviljakaks: kokku valmis tal kolm tööd. 8 1946. aasta sügisel on Viiralt tagasi Pariisis linnas, kus tema väljendust mööda ,,särab Kunsti päike". Siin algab tema viimane loominguperiood. 1947
Dudley kaartidel on silmapilkselt äratuntav stiil. Eriline barokkstiil Dudley kaartidel on osaliselt omane Antonio Francesco Lucini elegantsele graveeringule. Hiljem kaardistajad otsustasid mitte jäljendada Dudley stiili ja seega on see jäänud püsima ainulaadsena kartograafia annaalides. Antonio 5 Francesco Lucini, kes kulutas 12 aastat ja kasutas 5000 naela vaske, et toota plaate, graveeris erakordselt kvaliteetselt nagu on kalligraafia. [http://en.wikipedia.org/wiki/Dell %27Arcano_del_Mare] (10.10.2009) Theatrum Orbis Terrarum Theatrum Orbis Terrarum on esimene tõeline kaasaegne atlas, mille andis välja Abraham Ortelius. Abraham Ortelius (1527-1598), Antverpeni iseõppinud kartograaf ja kaardikirjastaja oli nooruses õppinud graveerimist ning kuulus 1547. aastast alates Antverpeni Püha Luuka graveerijate ja käsitööliste tsunfti. 1554. a
Kõrval on alustatud sellesama taastamistöid, nagu on ka pildilt näha." /Norrman/ Asjaolu, et Hollandi suursaatkond Kolgas õhtust sõi, viitab päris korralikule mõisale. Samuti viitab sellele asjaolu, et Goeteeris Kolgat üldse ülestähendamise vääriliseks pidas, sest joonised on ta teinud Eesti osas ainult Tallinnast, Kolgast, Rakverest, Toolsest ning Narvast ja Narva joast. Olgu mainitud ka see, et Goeteeris ise tegi ainult sketsid, graveeris teine inimene. Varabarokse hoone ehitamisest 1626-1642 ja varemete lammutamisest. Eesti allikad peavad peamiseks arhitektiks Zacharias Hoffmann vanemat, Kuramaalt pärit ehitusmeistrit. Tema aga mingil põhjusel töid ei lõpetanud, kuigi oli tuntud meister, kes ehitas Jacob De la Gardie'le ka Tallinnas. Lepingu alusel kohustus Hoffmann ehitama Kolga mõisas suure elumaja. Lepingus oli ette nähtud ka varemete lammutamine. Sellest nähtub, et ehituse juures oli