poorsused. Kipsplaadi katsetulemused näitavad, et kipsplaadi tihedus on ρ˳ = 765 kg/m³. Võrdlesin seda Knaufi erikõva kipsplaadiga KEK (mõõdud: 3000x1200x12,5mm), mille tehnilistes andmete on tihedus märgitud 800 kg/m³. Tsementfibroliitplaadi katsetulemused näitavad, et tihedus on ρ˳ = 325 kg/m³. Võrdlesin seda TEP-WOOD süsteemi TW1 plaadiga (mõõdud: 3000x600x50mm), kus tihedus märgitud 300 kg/m³. Graniitkivi katsetulemused näitavad, et minu arvutatud graniitkivi tihedus on ρ˳ = 2653 kg/m³ ning poorsus on 1%. Võrdlesin seda Ungru Kivi kodulehel olevate andmetega, kus on märgitud, et graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55…2,7 g/cm2 ehk 2550-2700 kg/m3. Samuti mainivad erinevad tootjad, et graniidi poorsus on vähene, kuid teatud määral võib see siiski vedelikke sisse imada. Keraamilise tellise katsetulemused näitavad, et tihedus ρ˳ = 2000kg/m³ ning poorsus on 25%.
sulfaatidena).Tänapäeval on üks levinumaid vee pehmendamise meetodeid ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab endast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniide koostises olevate ioonide vastu. Ioonitide abil on võimalik saada täielikult sooladest vabastatud vett (nn demineraliseeritud vett). Sellist vett kasutatakse näiteks auru saamisel Eesti suurtes soojuselektrijaamades. Praktiline töö Töövahendid: paekivi tükk, graniitkivi tükk, kriit, äädikas, soolhape e.HCl Töökäik: Tulemused: Katrin Lilleorg 10.K
· Vana Riigi ajal ( enne IV d. Lõppu) haudehitised · Mastabad- vanim 3000 eKr · Astmikpüramiid- vanim Sakkaras 2600 ekr PÜRAMIIDID (IV d. Ajal) · Cheopsile- 140m, aluse pindala üle 5ha, Chefrenile, Mykerinosele Giza väljal Kairo lähedal · Pealispind kawtud lihvitud kiviplaatidega · Tipuosa sageli kullatud · Kujunesid nn ,,surnute linnad" e nekropolid · Dasuri murdpüramiid- valm. Tellistest, kaetud graniitkivi plaatidega ARHITEKTUUR KESKMISE RIIGI AJAL · Levib kaljuhaua tüüp · Beni-Hasseni haud Kesk-Egiptruses · Fassaadil kasut. Sambaid- 16-kandiline protodooria sammas · Kaunistamiseks kasutatakse värvilist reljeefi, hieroglüüfe ARHITEKTUUR UUE RIIGI AJAL · Tempelehitis- väravaehitis e. Püloon, järgneb sfinkside allee ja sammassaal · Karnaki ja Luxori templid · Kaljutemplid- Abu Simbeli
ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. 13. septembril 1958 avati tema haual rohekashall graniitkivi, mille esiküljel on skulptor Ernst Jõesaare loodud reljeef Pegasus ja Muusa. Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I–III (1901–1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (1905–1915) ja ajakirja (1910) toimetaja
2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine settiminekivistumine(settekivimid taimsed ja loomsete lisaainetega) moone moondekivimid(sulamine)tagasi magmaks 2.4 Looduskivimitest lähemalt Massiivsed tardkivimid A)Süvakivimid ehk INTRUSIIVSED: Maakoore all aeglaselt surve all jahtunud. Tihedad, suurekristalliline, suure survetugevusega, ilmasikukindlat NT GRANIIT (jäme, kesk ja peeneteraline) võib olla erinevat värvi lisaks punakaspruunike Graniitkivi ja tema põhilised koostisosad mineraalid päevakivi ehk põldmagu põhiline , vilk, kvarts , plagioklass KIVIM- on üksteisega tugevalt liitunud mineraalide kristalliseerunud kogum. Põhiomadused: Tihedus 2500-2700 veeimavus 0,5< , mõnel survetugevus tugevam teisel nõrgem jne, kõvadus 6 -7 B) Purskekivimid ehk EFUSIIVSED KIVIMID Tekkinud magma väljavoolamisel maapinna lõhedest Väiksema surve all. Jahtunud kiiremini. Poorsemad ja peeneteralisemad. Nt: Basalt
Juuru tööstur Adamson andis oma töölised samba aluse kivide lõhkumiseks ja paikapanemiseks. Mahtra Suurküla mees Mihkel Susi lõhkus kivid ning Vassili Zelmin oma meestega paigaldas samba maakividest aluse nii osavalt, et seal tänapäevani pole pragu sees. Trepiastmed sümboliseerivad kolme kihelkonda Juurut, Raplat ja Koset, kus olid rahutused 1858. aasta maisjuunis. Ausamba ülemise, obeliski osa tegi kiviraidur Karl Paabut Tallinnast. Graniitkivi selleks tõi ta Soomest. Obeliski lihvitud esiküljele raius ta bareljeefi kase, talupoja ja hobuse kujutisega. Kuldsete tähtedega on sambale raiutud: 1858 MAHTRA SÕJA MÄLESTUSEKS 1933 Samba keskmisse ossa on rattana paigutatud vana Mahtra mõisa veskikivi, mis sümboliseerib aja lõputut kulgu. Rattale on raiutud kiri : ,,Siin võitles Eesti talupoeg tõe, õiguse ja vabaduse eest !". Kokkuvõtteks.
paigaldatud kõrgele looduslikule kärgkivile Amandus Adamsoni 1911. aastal modelleeritud pronksbüst, kus kunstniku käes olevale paletile on graveeritud: Professor Johann Kölerile auustuse ja tänu täheks sugurahwalt ja sõpradelt. 26. Web.1824* + 10. Ap. 1899 (Marand 1996: 57) 18 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU Köleri sünnikohta, Kööbra Tõnise talu sauna Viljandimaal Suure-Jaani vallas tähistab praegu mälestustahvliga graniitkivi ning kaskede allee. Mälestuskivi ja kooguga kaev Köleri sünnikodu asukohas. Kuigi praegu on nii mälestuskivi kui ka allee ja nende ümbrus võssa kasvanud ja hooldamata, on Ivaski ja Lemmakõnnu külade seltsil ,,Rukkilill" plaanis need talgupäeval, 04. mail, võsast puhastada ja korda teha. 19 Mälestuskivi juurde viiv kaseallee. 20
paigaldatud kõrgele looduslikule kärgkivile Amandus Adamsoni 1911. aastal modelleeritud pronksbüst, kus kunstniku käes olevale paletile on graveeritud: Professor Johann Kölerile auustuse ja tänu täheks sugurahwalt ja sõpradelt. 26. Web.1824* + 10. Ap. 1899 (Marand 1996: 57) 18 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU Köleri sünnikohta, Kööbra Tõnise talu sauna Viljandimaal Suure-Jaani vallas tähistab praegu mälestustahvliga graniitkivi ning kaskede allee. Mälestuskivi ja kooguga kaev Köleri sünnikodu asukohas. Kuigi praegu on nii mälestuskivi kui ka allee ja nende ümbrus võssa kasvanud ja hooldamata, on Ivaski ja Lemmakõnnu külade seltsil „Rukkilill“ plaanis need talgupäeval, 04. mail, võsast puhastada ja korda teha. 19 Mälestuskivi juurde viiv kaseallee. 20
Uurimistöö : 1. Välitöö - arheoloogilne luure ehk inspektsioon ja arheoloogiline kaevamine 2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö Arheoloogilne luure Maastiku vaatlemine, muististe registeerimine, maastiku uurimine. Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest. Keraamika killud annavad aimu vanusest. Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte. Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed- viitavad asulakohtadele. 17.sajandist on olemas kaardid mõisa-ja talumaadest, mõned üllatavalt täpsed. On vaja teada, kus piirkonnas võivad paikneda arheoloogilised objektid
annaabi.ee 
