kaljusaared mille on liustikud ja merelained tuhandete aastate jooksul siledaks lihvinud. ü Graniit koosneb heledatest,tumedates või punakatest kristallidest-mineraalid. ü Levinuim graniit on roosa graniit. ü Graniit on tekkinud sügaval mandrilises maakoores. ü Graniiti kasutatakse eestis ehitus-ja viimistluskivina. Basalt ü Basaldid on maakoores kõige levinuimad kivimid, neist koosneb ookealine maakoor. ü Basalt on graniidiga võrreldes palju raskem ja tihedam kivim. Magma ü Kui magma voolab maa seest välja, eralduvad sellest gaasid ning magma koostis muutub. ü Sellepärast nimetatakse seda muutunud magmat laavaks. ü Settekivimid Kuidas tekivad settekivimid?-Aja jooksul settinud osakesed tihenevad ja tsementeeruvad, nii tekivad settekivimid. ü Setetes ja settekivimites ei ole mineraale nii suurte kristallidema näha kui graniidid, kuid
Cheopsi jaoks, aga hiljem avastati, et kirst ei mahu käikudest läbi ja seetõttu ehitati teinegi kamber, mis oli suurem ja sinna viisid laiemad koridorid. Kuninganna kamber on olnud alati tühi ja seal on säilinud punases kirjas hieroglüüfid. 1992. Aastal avastati saht, mis viis kuninganna kambrini ja 2011.aastal viidi sinna pisike kaamera, millega uuriti üksikasjalikult sisu. Kuninga kamber on seest vooderdatud graniidiga ja selle kambri kohal on omakorda 5 kambrit, mis olid ehitatud ilmselt hauaröövlite ja kokkuvarisemise ennetamiseks. Kambrist läksid ka kaks pisikest sahti taevani välja, mis oli ilmselt rituaalsetel põhjustel, et hing saaks välja pääseda. Kasutatud allikad http://www.slideshare.net/uhisgum/7-maailma-imet http://en.wikipedia.org/wiki/Great_Pyramid_of_Giza
kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. Graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse rüoliidiks. Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit. Graniit ehk raudkivi on kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast kasutusel ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituse, samuti betoonitäiten
aastal pühitses ülempiiskop Arseni tulevase pühakoja asukoha. Kuremäe kloostrist oli kohale toodud Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Peatöövtjaks oli kutsutud Sankt-Peterburgist kaupmees Ivan Gordejev, kes ehitas Tallinasse kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljaspoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal nnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases. Kik
2 Kuna loodusliku paekivi pind on reljeefne, hakkab pooridesse kogunema tolm ning mustus. Ajapikku tekib ka sammeldus. Seetõttu kaotab fassaad oma kena väljanägemise ning tekib vajadus kive puhastada, mis omakorda võib koduomanikule kulukas olla. Seetõttu oleks soovitatav kasutada lihvitud plaate, mis tunduvalt kauem puhtad püsivad. 1.2. Graniit Graniidiga fassaadi katmine on taas populaarsust kogumas, kuna kaasaegsed materjalid ei suuda täita looduslikule graniidile esitatavaid nõudeid. Graniit sobib kokku ka teiste ehitusmaterjalidega, nagu puit, metall ja plastik. Graniidist fassaadi ei riku vihm, tuul ega tolm, mis teeb temast ilmastikukindla materjali, mis püsib värskena aastakümneid. Graniitplaatide kinnitamine on keeruline protsess, mis nõuab erilisi kinnitusvahendeid ning
kaljude vahel. Uue riigi ajastul tekkis pehme ning elegantne stiil, kuigi kujude poosid teostel jäid ikkagist samasuguseks. 3. MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE VÕRDLUS Mesopotaamia kunst on meile vähetuntum kui Egiptuse kunst. Nende kahe riigi vahel on palju erinevusi geograafilise asendi ning kliima tõttu. Skulpuure ning ehitisi tehti erinevatest materjalidest. Egiptusest tehti kiviskulptuure, kuid kliima tõttu ei säilinud Mesopotaamias kivist skulptuurid ning Mesopotaamia tehti neid hoopis graniidiga või liivakiviga. Arhitektuuris Mesopotaamias kasutati telliseid, mis omavahel ühendati. Egiptuses kiviplokid paigutati lihtsalt väga täpselt üksteise peale või kõrvale. Riikidevaheline usukultus oli ka täiesti erinev. Egiptlased uskusid surmatagusesse ellu surnukehasid säilitati ning hingede elu hauakambrites tehti võimalikult mugavamaks. Mesopotaamias oli põletusmatus inimese keha ei hoiustatud. Tänu Egiptuse isoleeritusele säilus kultuuri rangus ning omapära. Kultuuri
7.Järeldused Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest, veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused. Läbiviidud katsetest saab järeldada, et antud katsematerjalidest kõige tihedam on teras(7121 kg/m3) ning kõige madalama tihedusega on vahtpolüstüreen (14, 34 kg/m3). Silikaadi, keraamika ja graniidiga tehtud katsed näitavad, et antud materjalidest kõige tihedam on graniit, ning samas on graniidil kõige madalam poorsus. Graniidi poorsus jäi lubatud piiridesse (0,5 5%). Keraamilise tellise poorsus ei jäänud lubatud piiridesse ( 15 25%).Kõige väiksema tihedusega on silikaattellis, millel on ka kõige suurem poorsus. Silikaattellise poorsus ei jäänud lubatud piiridesse (25 - 35 %). Eelnevast saab järeldada seda, et tihedus ja poorsus on pöördvõrdelises seoses. 8
kabelitele, millel on suured aknad ja mida kasutatakse Püha Vaimu kummardamiseks kasutatavate esemete majutamiseks. Hooned on üldiselt värvitud valgeks ning neil on mustad basaltkaunistused. Traditsioonilised linnaiseärasused Kõnnitee Läbi terve riigi ning isegi Madeira saarestikus ja Assooridel on kõnniteed ja väljakud ilusti sillutatud mustriliste kompositsioonidega (kas vahelduvate kivide või musta basaldiga, kuldse liivakivi, valge paekivi ja halli graniidiga). Neid tuntakse emperadodena. Viljahoidlad (Espigueirod) Viljahoidlad, mida võib enamasti läbi terve Minho kohata, eriti Lindosos ja Soajos (Peneda-Gerêsi Rahvuspargis asuvas Sierra do Soajos), on väikesed graniidist ehitised, mis on vaiadele ehitatud. Neid kasutatakse maisi kuivatamise kohana. Katusel olev rist sümboliseerib maisi pühalikkust. Tuuleveskid (Moinhod) Mitme aasta eest oli Portugalis umbes 2000 tuuleveskit, kuid enamik neist on nüüdseks hüljatud ja on varemetes
aastal pühitses ülempiiskop Arseni tulevase pühakoja asukoha. Kuremäe kloostrist oli kohale toodud Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Peatöövõtjaks oli kutsutud Sankt-Peterburgist kaupmees Ivan Gordejev, kes ehitas Tallinnasse kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljastpoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal õnnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kõik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases.
annaabi.ee 
