▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullilled ning granaadipuu viljad Kaheksakand ehk Muhu mänd ▪ Kaheksa tipuga, või ka valgust kiirgav rist ▪ Sagedasti esinev ▪ Levinud ka mujal maailmas ▪ Kaitsev sümbol 4. Huvitavat Huvitavaid tikandeid Daniel Kornrumpf’i ülirealistlikud portreetikandid 3D mesilasega meepurgimüts Kasutatud materjalid ▪ https://www.tlu.ee/opmat/tp/eesti_rahvakunst ▪ https://noelaga.wordpress.com ▪ https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery ▪ http://pinterest.com/
eeskujude järgi paradeisos´teks. Minose ajastu linn Akrotiri Info freskodelt ja potikildudelt: Thera (antiikne Santorini) fresko punaste liiliatega Punane liilia (lilium chalcedonicum) sama Minose ajastu Liilia-prints 2100-1800 eKr Knossoses Troonisaal Knossoses Mis taim? Kikkaputk (Angelica sylvestris) Taimestus ja nümfeionid • Vahemere-äärne taimestus on äärmiselt liigirikas. • Kreeklased kasvatasid laialdaselt taimi pottides: granaadipuu, mürt (meil rahvasuus ka mirt), roosid, liiliad, iirised jt. • Pühapaikade (nümfeionid) ümber kasvasid muuhulgas mustad paplid, küpressid, plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides
On termiitidekindel ehituspuu. Austatakse peamiselt ravima toime tõttu, kasutatud palju ravimtaimega. Tüvest ja okstest saadud värvusetut vedelikku juuakse toniseeriva vahendina. Seemnetest saadud õli kasutatakse seepide valmistamiseks ja ka põletusõlina. Leidnud kasutust meditsiinis ning sellega värvitakse puuvillakangaid. Puu vaiku kasutatakse ravimina ja sellest tehakse siidivärvi. Katapepuu on botaanilises suguluses eukalüpti, granaadipuu ja parapähklipuuga. Katapepuud istutakse ilupuuna ja ka õli sisaldavate suurte seemnete tõttu paljudes troopikamaades. Välimine viljaliha meelitab juurde nahkhiiri, kes tükeldavad ja tassivad seda toiduks laiali. Sisemine viljaliha on luustunud ja moodustab pähkli, mis on mandli maitsega. Sisaldab parkainet, millele rauasooli lisades saab musta värvi, millest valmistatakse tinti. Sapeli on hinnatud väärispuu, väga ilusa tekstuuriga, tumeneb valguse käes kiiresti.
Hispaania, aga tegelikult on kaki-ploomipuu pärit Ida-Aasiast, kus teda kasvab ka metsikult. Hiinas, Jaapanis ja Koreas on ta kauatuntud viljapuu, mis 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres. 5 Granaatõun : (pilt 1.5 , Pilt 1.6 ) Granaatõun on hariliku granaadipuu vili. "Granaatõun" tähendab sõna-sõnalt "paljude seemnetega õuna". Sõna grenade, viidates väiksele lõhkevale pommile, mis lendab paljudeks pisikesteks tükkideks, näib olevat tulenenud granatum'ist Välimus : Granaatõun on tiheda punase koorega sidrunist veidi suurem 512 cm läbimõõduga mari, mis sisaldab umbes 600 seemet. Seemned koos neid ümbritseva mahlaka viljalihaga on söödavad. Granaatõuna mahl on ergutava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega
Kuumuta õli pannil ning pruunista liha ja ahjupraad, maitsesta karri, paprika ja soolaga. Lisa puljong ja hauta pehmeks. Pruunista pannil kergelt õlis puuviljad ja lisa liha juurde potti. Lõpuks vala peale koor ja küpseta valmis. Kõrvale keeda riisi. KOKKUVÕTE: Lähistroopilistest ja troopilistest viljapuudest on tähtsaimad apelsini, sidruni ning mandariinipuu ja teised tsitruselised viljapuud. Samuti on tähtsad ka pirnloorber, mangopuu, melonipuu, datlipalm, viigipuu, granaadipuu ja diospüür. Pähkelviljalistest anakard, makadaamia ja parapähklipuu.Tsitruselised on kõik suhteliselt hapukad , aga nad sisaldavad vitamiine ja nad peletavad 15 väsimuse ning annavad energiat .Nad võivad tekitada allergiat ja greibimahla ei tohi juua kui tarvitad antibiootikume kuna rohud võivad mõjuda valesti .Tsitruselisi kasutatakse palju igalpool retseptides ja toidulisantitena
Säilitatakse kuivas ja jahedas hoiukohas. 0C kuni +2C temperatuuril võivad säiluda aasta või rohkem. Pakendina kasutatakse pappkaste või laastukorve. Datleid süüakse peamiselt n.ö. puhtalt, kuid neist valmistatakse ka kompotte, segatakse salatitesse, täidetakse ja grillitakse. Tuntud on veel datlimesi, siirupid, alkohoolsed joogid (datlinaps) ning datlileib. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:36-37) Granaatõun Granaatõunapuu ehk granaadipuu kodumaa on Ees-Aasia. Tänapäeval viljeldakse laialdasemalt Afganistanis, Iraanis, Iisraelis, samuti Brasiilias, Kalifornias jm soojades piirkondades. Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania, Portugal ja Itaalia.Granaatõunaistandikke leidub ka endise N Liidu lõunaosas. Granaadipuu kasvab rohkem põõsa kui puukujulisena 5-8 m kõrguseks. Granaatõunaks ehk granaadiks nimetatav vili on botaaniliselt tegelikult ebamari. See on ümmargune,
kannavad söödavaid vilju. Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda.. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest. Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad
kannavad söödavaid vilju. Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda.. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest. Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C vitamiini rikkad
annaabi.ee 
