Tooge näiteid analoogsetest protsessidest loomariigis. Aveyroni metsik poiss, kes ei õppinud rääkima, kuid õppis suhtlema viibete ja puudutuste kaudu. Kamala suutis 18. eluaastaks kasutada mõnda üksikut sõna. Isabelle oli leidmise hetkel 6-aastane, vaimne võimekus oli umbes 2-aastase tasemel, kuid koolimineku ajaks oli juba teiste lastega samal tasemel. Genie leiti 14-aastasena, teda kasvatati nagu koera, õppis kõnelema, kuid see jäi telegraafstiili sarnaseks, ei saanud aru grammatikareeglitest. Viitatab sellele, et laste varases arengus on kokkupuude keelega väga oluline, ning kui laps pole keelega kokku puutunud, on tal keerulisem keelt hiljem õppida. Loomariigist: linnupojad peavad isaslinnu laulu kuulma mingil kindlal eluperioodil, muidu laulma ei õpi. 16) Kas imikud eristavad oma emakeelt võõrkeeltest? Millest võib see tuleneda ja kuidas on seda uuritud? Kui vanalt muutub kõne taju emakeele spetsiifiliseks? Kuidas võiks seda uurida
Ta moodustab neist lauseid. Laps on avastanud, et küsimuste esitamisega on hea täiskasvanu tähelepanu pälvida ja ka informatsiooni hankida. Küsisõnadeks on peamiselt "Kes?" ja "Kus?". Varasem kalduvus pudikeelt rääkida on peaaegu kadunud. Üks keelelise küpsuse märke on see, et laps kasutab järjepidevalt ja õigesti asesõnu "mina" ja "sina". Lapse kõne ja keelekasutus muutuvad sellel eluperioodil terviklikumaks, kuna ta sõnavara on suurem, grammatikareeglitest arusaamine paranenud ja ta ise enesekindlam. 3-3,5 aastasel lapse kõnes muutuvad laused pikemaks. Laps ei püüa enam oma mõtet paari sõnaga väljendada, vaid ühendab selleks neli või viis sõna. Nüüd kasutab laps igapäevaste objektide ja inimeste kirjeldamiseks omadussõnu. Lapse lemmiktegevusi on kuulata täiskasvanu loetavat või jutustavat juttu. Lapsele meeldib jutte kuulata ja nüüd elab ta neile ka rohkem kaasa, näiteks ettelugemise ajal sekkudes ja vesteldes
Eluliste asjaolude õiguslik hinnang võimaldab õiguse süsteemset iseloomu arvestades välja jätta rakendamisele mittekuuluvad õigusnormid ning vaatluse alla jätta võimalikud rakendatavad normid. 1. Mida tähendab õiguse grammatiline tõlgendamine? Selgita! Grammatilisel tõlgendamisel uuritakse seaduse sõnastust ja sõna mõtet, lähtudes sealjuures sõna üldisest või spetsiifilisest juriidilisest tähendusest ja grammatikareeglitest. 1. Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse normide omavahelist seost 1. Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse eesmärki selle väljaandmise hetkel ja tekkelugu 1. Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse mõtet ja otstarvet, mida peab seaduse rakendaja
Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 99. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakroonilised uurimused kuidas keeleline areng on kulgenud, nt areng leksikaalsest grammatilisema suunas (desemantiseerumine e semantika tuhmumine), kuidas keelendi kasutamisel suurenevad grammatikareeglitest juhitud piirangud ja väheneb süntaktiline vabadus; kuidas täistähenduslikest sõnadest saavad sisutühjad funktsioonisõnad ning grammatilised üksused jm 100.Eksperimentaalsed meetodid - näiteks eksperimentaalne psühholingvistika. Eksperimentaalne meetod võimaldab uurida põhjuslikke seoseid. Püstitatakse hüpoteesid (eeldused) ja kontrollitakse neid. 101.Mida saab teha morfanalüsaatoriga?
Rakendamise käik: 1) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); 2) kontrollimine, kas elulised asjaolud vastavad normi koosseisule; 3) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine SEADUSE TÕLEGENDAMISE MEETODID: 1) Grammatiline – uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldsises või spetsiaalsest juriidilisest tähenduest ja grammatikareeglitest; sõna võimalikud tähendused määrava tõlgendamise piirid (kus algab lünkade täitmine ja õiguse edasiarendamine) 2) Süstemaatiline – uuritakse seadusenormide omavahelist mõttelist seost; seaduse tõlgendamine põhiseadusliku väärtuskorora ning põhiõiguste kaitse aspektist. 3) Ajalooline (geneetiline) – uuritakse seaduse eesmärke selle vastuvõtmise ajal, seaduse tekkelugu TsÜS §3 4) Teleoloogiline – uurib välja seaduse eesmärgi 5) Doktriinid ja õigusteadlaste arvamused
Tava ei saa muuta seadust. § 3. Seaduse tõlgendamine Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel. Tõlgendamise viisid: a) Grammatiline (keelelistel alustel, lähtuvalt sõnastuse uurimisest) - uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldisest või spetsiaalsest juriidilisest tähendusest ja grammatikareeglitest. Praktikas kasutatakse seaduse grammatilist tõlgendamist sageli kombineeritult koos mõne teise tõlgendamisvõimalusega; b) Teleoloogiline (normi mõttes/eesmärgist lähtuvalt) - teleoloogiline tõlgendamine tegeleb seaduse eesmärgi väljaselgitamisega. Teleoloogilise tõlgendamise kaudu selgub seaduse otstarve, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama. c) Ajalooline e geneetiline (tõlgendamine selliselt nagu ajalooline seadusandja aru sai) -
annaabi.ee 
