võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises valdkonnas, samuti keeletehnoloogia infrastruktuuri ajakohastamine. Millest koosneb (eesti) keele keeletehnoloogiline tugi? Keeletehnoloogiline tugi koosneb keeleressurssidest ja keeletarkvarast ning viimase rakendustest. Nimetage lõppkasutajale orienteeritud keeletehnoloogia valdkonnad Eestis. - Kõnesüntees - Kõnetuvastus - Inimene-masin dialoogsüsteemid - Grammatikakorrektor - Infootsingud - Masintõlge - Leksikograafi töökeskkond Nimetage keeletehnoloogia valdkonnad Eestis, mis on vajalikud lõppkasutajale suunatud rakenduste loomiseks. - Morfoloogiline analüüs ja süntees - Sõnamoodustuslik analüüs ja süntees - Süntaktiline analüüs ja süntees - Semantiline analüüs ja süntees - Kõneaktide tuvastaja Selgitage mõisteid: - Masintõlge - tõlkimisprotsess, mille puhul põhitöö viib läbi arvuti.
Kõnetehnoloogiaga tegeletakse Eesti Keele Instituudis (kõnesüntees) ja TTÜ-s (kõnetuvastus) Millega tegeleb arvutilingvistika? Formaalsed grammatikad; algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, nt morfoloogiline analüüs ja süntees, süntaktiline analüüs ja süntees, semantiline analüüs ja süntees jne. keeleressursid: korpused, leksikonid, andmebaasid. Rakenduslikum pool: rakendustarkvara näited: õigekeelsuse ja stiili kontroll (nt speller), grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsimissüteemid, inimkeelne dialoog arvutiga, tõlkija või keeleõppija abivahendid jne Õigekirjakorrektor ehk speller kontrollib, kas sõna leidub leksikonis kontekstile tähelepanu pööramata, grammatikakorrektor vaatab kogu lauset. Leiab (ideaaljuhul) sõnad, mille vorm ei sobi lausesse. Ühildumis- ja rektsioonivead, komavead 26. Eesti keele olukord ja arendamnie kestlikkuse seisukohalt.
valehääldusi, üneemide kasutamist, dialoogipartikleid jne, intonatsioonid, pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 29. Arvutilingvistika (põhilised tegevussuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; rakenduslik pool: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge jne Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond Uurijad: Mart Remmel, Ülle Viks, Margit Langemets, Meelis Mihkla Tööd: TÜs loodud korpused, EKI korpus, TTÜ küberneetika instituudi eestikeelse kõne andmebaas 30
uurimiskeskused). Arvutilingvistika tegeleb - Formaalsed grammatikad. Algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlsemiseks. Nt Morfoloogiline analüüs ja sünteesMorfoloogiline analüüs ja süntees. Süntaktiline analüüs ja süntees. Semantiline analüüs (ja süntees) jne. Keeleressursid: korpused, leksikonid, andmebaasid Rakenduslikum pool: rakendustarkvara näiteid. · õigekeelsuse ja stiili kontroll (nt speller) · grammatikakorrektor · sisukokkuvõtja · infootsisüsteemid · inimkeelne dialoog arvutigainimkeelne dialoog arvutiga · suulise kõne süntees (st tekst -> kõne) ja tuvastus (st kõne-> tekst) · masintõlge · tõlkija või keeleõppija abivahendid jne jne
· Paks inimene: trulla, tünn · Rumal inimene: oh-oo, oh-oh · Liited ja sõnad: · -a: mata, jonna · -ka: inka · -noi: kehvnoi 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; Rakendused:: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge, automaatne morfoloogiline analüüs, keelekorpused, leksikonid, andmebaasid Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond
pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; rakenduslik pool: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge jne Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond Uurijad: Mart Remmel, Ülle Viks, Margit Langemets, Meelis Mihkla Tööd: TÜs loodud korpused, EKI korpus, TTÜ küberneetika instituudi eestikeelse kõne andmebaas 26
annaabi.ee 
