Millised on põhioperatsioonid valandite tootmisel täppisvalu meetodil? Valige üks: a. kooriku vormimine, vormi kuivatamine, vormi tugevdamine (kuumutamisel) b. keraamilise kooriku mudelile tekitamine, kooriku kuumutamine, mudeli eemaldamine c. mudeli valmistamine, mudeli tugevdamine (kuumutamisel), kooriku moodustamine d. sulavmudeli valmistamine, keraamilise kooriku tekitamine mudelile, mudeli sulatus Küsimus 23 Valmis Hindepunkte 1/1 Malmi grafitiseerumist soodustab Valige üks: a. Mn b. P c. S d. Si Küsimus 24 Valmis Hindepunkte 1/1 Nimetage kokillvalu iseärasused võrreldes liivvormvaluga? Valige üks: a. saadakse õhukeseseinalisi valandeid b. vormi täitumisel toimub hüdrauliline löök c. vormi kiire täitmine (kiirus kuni 120 m/s) d. puudub vormi järeleandvus Küsimus 25 Valmis Hindepunkte 0/1
Küsimuse tekst Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on Vali üks: a. sama b. väiksem c. suurem d. surve kärni poolt puudub Küsimus 23 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasutatakse Vali üks: a. Ni ja Ce b. Mg ja Ce c. Mo ja Si d. Mn ja C Küsimus 24 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Malmi grafitiseerumist soodustab Vali üks: a. Mn b. S c. P d. Si Küsimus 25 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege survevalu puudused Vali üks: a. pressvormi keerukus, kõrge maksumus ja suur püsivus b. tööriistade kõrge maksumus ja väike tootlikkus c. valandi piiratud mass, pressvormi keerukus ja väike püsivus d. valandi gaasi ja kahenemispoorsus, jämedateraline struktuur Küsimus 26 Õige Hinne 1 / 1
raadiusest. 20) Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinais on: pöördparaboloid. 21) Survevalu iseloomulikumaks omapäraks on: terasest korduvkasutusega pressvormide kasutamine. 22) Pressvormide ja kokkillide purunemise põhjuseks on: väsimuspragude tekkimine. 23) Tehnikas enimkasutatud malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on: grafiidiosakeste kuju. 24) Malmi grafitiseerumist soodustab: Si 25) Malmvalandite jahtumiskiiruse vähendamine soodustab järgneva struktuuri saamist: tempermalm 26) Suurim tugevus on malmil: keraja grafiidiga. 27) Hallmalmi modifitseerimise eesmärgiks on: grafiidiosakeste peenendamine. 28) Temperamalmi saamiseks on vajalik: valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine. 29) Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasut. Mg ja C. 30) Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on: vagranka.
võrreldes konstruktsiooniterastega. 3. Malmid: - grafitiseerimisprotsess; osutub grafiit aga püsivamaks faasiks kui tsementiit. See tähendab, et segudel ferriit - grafiit või austeniit - grafiit on väiksem vaba energia kui segudel ferriit - tsementiit või austeniit - tsementiit. Järelikult ei soodusta termodünaamilised mõjurid mitte tsementiidi, vaid grafiidi teket. Grafiidi teket grafitiseerumist e. grafitisatsiooni (graphitization) soodustab aeglane jahutamine ja lisanditest eelkõige räni. - malmide liigitus, struktuur ja omadused; Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus. Need on vaba grafiidiga malmid, tuntud eelkõige hallmalmidena. Malmi struktuur.
Sellest põletatakse konventerites välja süsinikku (Bessemar, Thomas) ja saadakse malmi margid. 1)malm, 2)valge malm-vähem süsinikku, a)hallmalm-G-HB360-Rm30-Cr b)tempermalm-GG-HB-Rm-Kr, c)kõrgtugev malm-GGGA-HB-Rm-Br d)legeeritud malm-GGGL-HB-Rm-Ar (loetelu a-d on järjestatud süsiniku sisaldusest alates suuremast ja lõpetades väiksemaga. 12.Kuidas mõjutavad malmi mehaanilisi ning tehnoloogilisi omadusi lisandid: räni, mangaan, väävel ja fosfor? mangaan takistab malmi grafitiseerumist, sidudes süsinikku. Parendab malmi omadusi õhukeseseinaliste valandite korral. Fosfor muudab malmi hapraks kuid parandab malmi vedelvoolavust ja tõstab kulumiskindlust kuid halvendab töödeldavust. Väävel on kahjulik lisand, suurendab pragude tekkimise võimalust. Selle lisatakse Mn ja tekib MnS , selle susamistemperatuur on väga kõrge ja sulamis on ta tahkel kujul. Räni soodustab tsementiidi lagunemist js süsiniku eraldumist liblelise grafiidina. Saadakse hallmalm 13
kulumiskindlate lible- ja keragrafiidiga malmides. Kõrglegeeritud mangaanmalmide Mn-sisaldus on 4...9%. b)Räni (Si) Räni legeeriva elemendina viiakse malmi selle korrosioonikindluse tõstmiseks (tavaliselt 6...8%, happekindlates 14...15%), kuid samal ajal muutub malm hapramaks. Räni on kroomi kõrval põhiliseks legeerivaks lisandiks kuumuspüsivates ja kuumustugevates malmides. c)Kroom (Cr) Kroom legeeriva elemendina takistab malmis grafitiseerumist ning muudab malmi struktuuri peeneteralisemaks. Selle tulemusena tõstab kroom malmi tugevust ja kõvadust. Kroom malmi struktuuris stabiliseerib karbiide ja takistab nende lagunemist kõrgel temperatuuril. Cr-sisaldus kuumustugevas legeermalmis võib ulatuda 15...35%. d)Nikkel (Ni) Nikkel soodustab malmis nagu terasteski ühelt poolt asuteniitstruktuuri säilimist toatemperatuuril (alates 5% Ni), teiselt poolt grafitiseerumist saadakse austeniitmaatriksiga grafiidiosakestega struktuur
7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit Fe3C on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Fe3C 3Fe() + C(grafiit) Grafiidi tekkimist saab reguleerida lisandite ja jahutamise kiirusega. Grafitiseerumist soodustab Si sisaldus ja aeglane jahutamine. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Kõige enamkasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel. Grafiit sadeneb seal välja lamellide (liistakute) kujul Gf. Sisaldab räni 1 3%. Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe. Survetugevus on parem kui tõmbetugevus
7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit Fe3C on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Fe3C 3Fe( ) + C(grafiit) Grafiidi tekkimist saab reguleerida lisandite ja jahutamise kiirusega. Grafitiseerumist soodustab Si sisaldus ja aeglane jahutamine. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Kõige enamkasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel. Grafiit sadeneb seal välja lamellide (liistakute) kujul Gf. Sisaldab räni 1 3%. Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe. Survetugevus on parem kui tõmbetugevus
tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Grafiidi tekkimist saab reguleerida lisandite ja jahutamise kiirusega. Grafitiseerumist soodustab Si sisaldus ja aeglane jahutamine. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Erinevate malmi liikide saamise tehnoloogiad on esitatud joonisel 7-2. Kõige enamkasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel. Grafiit sadeneb seal välja lamellide (liistakute) kujul . Sisaldab räni 1 3%. Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe
7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%. Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil. Tsementiit Fe3C on ebastabiilne ühend ja võib laguneda mitmekordsel kuumutamise ja jahutamisel ferriidiks ning grafiidiks: Fe3C3Fe() + C(grafiit) Grafiidi tekkimist saab reguleerida lisandite ja jahutamise kiirusega. Grafitiseerumist soodustab Si sisaldus ja aeglane jahutamine. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Kõige enamkasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel. Grafiit sadeneb seal välja lamellide (liistakute) kujul Gf. Sisaldab räni 1 3%. Ta ei ole eriti tugev ja on väga rabe. Survetugevus on parem kui tõmbetugevus. Head omadused summutab
annaabi.ee 
