17. Lope de Vega. - Tema looming oli Hispaanias ainuvalitsev XVI sajani lõpul. Lope de Vega arvates ei sobinud antiikteatri põhimõtted Hispaanias, kus publik nõudis teistsugust, elavat ja liikuvat, kiire sündmuste arenguga vaheldusrikast teatrit. Samuti ei pidanud ta vajalikuks range piiri tõmbamist ,,kõrge" ja ,,madala" zanri vahele. Lisaks eelnevale pole tarvis kinni pidada mingeist aja- ja kohapiiranguist, sest need muudaksid näidendi kohmakaks ja kängitsetuks. Gracioso on Lope de Vega toodud püsiv tegelastüüp hispaania teatrisse. Veiderdaja, lopsakaid vanasõnu ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, kes kandis näidendisse huumorit ja satiiri. 3 Lope de Vega näidendit: ,,Fuenteovejuna", ,,Sevilla täht" ja ,,Rüütel Olmedost".
Ei saa öelda, et ka Sancho oleks olnud täielikult rumal. Temalgi olid oma kavalused. Näiteks ühel ööl kuulis Don Quijote mingeid imelikke hääli ja tahtis seiklusesse tormata , kuid Sancho kartis. Ta köitis kavalalt oma peremehe hobuse Rocinante jalad kokku, et nad kuhugi liikuda ei saaks. Ja nii jäigi tol õhtul seiklusesse tormamata.. Sancho õnneks. Sancho Panzaga teeb Cervantes seda, mida tegi esmakordselt oma kirjutistes Lope De Vega. Ta toob sisse Sancho Panza näol gracioso ehk naljanumbri, kes on teosesse vaimukusi ja nalja toov tegelane. Enamasti on tegemist härrasmehe (peategelase) teenriga nagu ka ,,Don Quijote" loos. Seda, et Cervantes tahtis Sancho Panza kulul nalja teha, näitab ka nimevalik- Sancho Panza nime võib tõlkida umbes ,,kõht" või ,,vats". Kas Cervantes tahtis Sancho kulul nalja teha või mitte, kindel on aga see, et kannupoiss oli väga reaalne tegelane. Samuti
Mees, kes on rüütliromaanide lugemisest ennast hulluks lugenud ja nüüd arvab ise, et on rüütel. (Hijo de algo hidalgo) Läheb oma südamedaami päästma. Kokkupõrked ei ole teises osas enam nii koomilised, peategelase üle hakatakse nalja tegema. Sancho Panza oli tema kaaslane, kannupoiss (Panza tähendab paksu kõhtu), talle oli oluline, et alati oleks kõht täis. Ta kandis Don Quijote kilpi. (Lope de Vega väljamõeldud tegelane Gracioso naljamees; seda oli ka Sancho Panza) Toboso Dulcinea on naine. Naine kes on nähtamatu ja juhib kogu romaani tegevust. Don Quijote ei ole alati hull, on palju hetki, kui ta ei kujuta midagi ette. Aga kui tal mõtted liiguvad rüütliromaanidele, tärkab temas jälle see rüütlihing. Ta tuleb enne surma täielikult mõistusele, mis annab teosele selle traagilisuse, lugejaga sarnastustakse. Vahendav jutustaja on oluline. Ülemineks esimeselt osalt teisele, ülemineku maagia.
Võeti kasutusele palju stroofivorme. Üks stroof järgneb teisele. Hispaania draamas on väga sobiv kasutada romansivormi (8 silbile värss, mis ühendatud assonantsriimiga) hispaania klassikaline draama on kolmejaotuseline. Tähtsaim romansivorm assonantsriimidega. Lope de Vega peatykk maailmakirj. õpikus. Calderon oli rohkem filosoofiliste joontega, vaimukas kirjanik nagu teised sellel ajal. Lope de Vega loodud tyypkuju hispaania teatris : gracioso(naljamees, tervameelne) sevilla täht traagiline näidend. Lope de Vega ei püüa anda edasi täpset ajaloolist olustikku, tähtis on tegevus, võimuvõitlused. Lope de Vega keskendub auteemale. Honor läbib kõiki näidendeid, au haavamine. Noorte naistega käiakse jõhkralt ümber. Toob sisse lihtrahva oma näidendites. Lope de vega poolehoid kuuluv rahvale, vägivallatseja on feodaal, kes oma võimu kasutab. Lihtrahvas solvatud ja nõuab kättemaksu
kuna sinna kiiremat ja elavamat vaja. Ei erista ,,madalat" komöödiat tragöödiast. Kurb seguneb lõbusaga; ülev banaalsega. · 3 vaatuseline näidend hakkab levima alates temast. · Popid olid nii intriigi- kui karakterkomöödiad; eriti veel nn mõõga ja mantli komöödiad põhinesid intriigil, tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud. · Tõi püsiva tegelaskujuna gracioso veiderdav ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, toob huumorit ja satiiri. · Oli nagu Shakespearegi luuletaja, seiklusrikka elukäiguga; Cervantes nimetas teda looduse imeks, pärast aga läksid tülli sest Vega tegi koostööd inkivisitsiooniga. · Osades näidendites rahvuslik ajalugu. · Tegelasteks sageli lihtinimesed; kollektiivseks kangelaseks on rahvas; rõhutab rahva loomulikku rikkumatust, võrdleb neid aadlike egoismiga. · Demokraatlikkus
eeskuju ei sobi Hispaaniasse, kuna on vaja kiiremat ja elavamat sisu. Vega ei eelista tragöödiat madalale komöödiale, kurb peab segunema lõbusaga, ülev banaalsega. Vega näidendeil on 3 vaatust see põhimõte hakkab Hispaanias levima. Vega kirjutas intriigi- ja karakterkomöödiaid, mis olid väga populaarsed. Populaarsed olid ka mõõga- ja mantlikomöödiad põhinesid intriigil, tegelased olid mõõka ja musta keepi kandvad ülikud. Vega tõi püsiva tegelaskujuna sisse gracioso veiderdav ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, kes toob nalja ja satiiri näidendisse. Vega oli ka luuletaja. Tal oli kirev ja seiklusrikas elu. Cervantes nimetas Vegat looduse imeks, aga pärast läksid tülli, sest Vega tegi koostööd inkvisitsiooniga. Osas Vega näidendeis on rahvusliku ajalooga. Vega on tegelasteks valinud lihtinimesed, kollektiivne kangelane on rahvas. Vega rõhutab rahva loomulikku rikkumatust ja võrdleb lihtrahvast aadlike egoismiga. Vega pooldab demokraatiat.
annaabi.ee 
