Fourth level Fifth level Kujutavad kunstid Edendajateks: Tartus ühing Pallas Tallinnas Eesti Kunstimuuseum Kunstihoone Graafikuist suurim tuntus: E. Viiralt Skulptoritest suurim tuntus: J. Koort, A. Starkopf Kunstnike noorem põlvkond: Adamson-Eric, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid Gümnaasium oli viieklassiline
noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. · Skulptoritest paistis silma Jaan Koort. Mõnevõrra hiljem lisandusid talle ,,Pallase'' kunstikooli lõpetanud Anton Starkopf ja Voldermar Mellik. · Kümnendite vahetusel eesti kunstielu rahunes. Lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism. Kunstiellu astusid Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist saavutas tuntuse Eduard Viiralt. · 1921. a. loodi Eesti Lauljate Liit, millel oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. · Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000.
*Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju *Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Teaduselu: *Juhtiv kõrgkool Tartu Ülikool *1938a asutati Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusesse
kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade üle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Tänu Pallase Kõrgema kunstikooli ja Riigi kõrgema Kunstikooli tegevusele lisandus Eesti kunsti vanameistritele noorem põlvkond. Graafikuist saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulturitest paistsid silma jaan Koort ja Anton Starkopf. Teater&Film o Tallinn Estonia, lisaks tavalisele ka ooper ja ballett o Linnades kutselise teatrid o Igalpool väikelinnades olid asjaarmastajets näiteringe. o Tehti ka EST näitlejate liit o I täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" rääkis vabadusvõitlusest o Kõrge tse EST filmioperaatorid dokumentaalide vallas
Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas, Võrus. Estonia muutus rahvusteatriks, mis tõi lavale oopereid, ballette, sõnalavastusi. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum. Vanameistrid: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorem põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist oli tuntuim Eduard Viiralt, skulptoreist Jaan Koort ja Anton Starkopf. Suured muutused hariduselus. Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustai koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad. Võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju. Kehtestati kuueklassiline koolikohustus, kõigil soovijatel oli võimalus gümnaasiumiõppeks. Gümnaasium oli 5-klassiline. Gümnaasiumiõpilaste arv kasvas, kuid puudusid erialaoskused. 1934. ja 1937. aastail tehti haridusreform.
Kalpokas, K. Sklerius, A. Galdikas, S. Usinskas. Eesti ja Läti o Valitses väga kirev pilt. Levinud olid nii traditsioonilised impressionism ja ekspressionism kui ka mõnevõrra äärmuslikumad kubism ja konstukrivism. Kümnendi vahetusel see veidi rahunes, eeskujuks võeti Prantsusmaa uusrealism, voole jäi vähemaks. Tuntumad kunstnikud Lätis olid: V. Purvitise, R. Suta, V. Tone, J. Liepind, K.Miesnieks. Eestis: K. Raud, K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe. Graafikuist saavutas üleeuroopalise tuntuse pikka aega Pariisis töötanud E. Wiiralt. o Sportlikud saavutused o Alates 1924.a (Eestis juba 1920.a) osaleti Olümpiamängudel. (Eestlased said sealt 6 kulda, 6 hõbedat ja 8 pronksi) Leedu o Leedu sportlased olid edukad lauatennises ja males ning saavutasid eriti väljapaistvaid tulemusi korvpallis. Leedu korvpallimeeskond tuli 1937. ja 1939. a Euroopa meistriks,
annaabi.ee 
